Valgamaa metsatulekahju lõplik kustutamine sõltub ilmast ({{commentsTotal}})

{{1464278415000 | amCalendar}}

Valgamaal Läti piiri ääres Aitsra küla lähedal puhkenud ulatuslik metsatulekahju on kontrolli all, kuid kustutustööd raskelt ligipääsetavas piirkonnas jätkuvad endiselt. 45 hektari suurusel põlengualal on palju hõõguvaid koldeid. Kui tuul suunda ei muuda, siis metsapõleng enam ei laiene, kinnitab päästetööde juht.

"Neid voolikliine on 45 ha suuruse põlenguala ümber veetud oma 6 kilomeetrit. Suur tuli on maas, kuid kogu metsaalune suitseb ja koldeid, mida kustutada, on väga palju," märkis päästetööde juht Ago Aasmäe "Aktuaalsele kaamerale".

Pumbad pumpavad kohalikust järvest voolikuisse vett. Raskelt ligipääsetavate kohtade ja metsapõlengute kustutamiseks mõeldud kaks pisemat transporttööri, millel vesi ja voolikud, sõidavad tulekollete vahel.

"Pumbast jookseb magistraalliin 2 kilomeetri ulatuses. Sellega on ühendatud tüviliin oma 4 km jagu, lisaks jagajad ja tööliinid, mis sinna vahele on pandud. Ise pole ma lahtist põlengut siin näinud. Pigem tossab maapind ja kännualused ning nende kustutamine võtab aega, sest selle väikese tulepesa jaoks läheb tohutult vett ja inimressurssi," selgitas Aasmäe.

Ohtu majapidamistele pole. Kustutamist kiirendaks vihm, kuid poolpilves ilmast hoolimata pole sadama hakanud. Suur kuivus oli ka põhjus, miks tuli nii suurele alale levis.

"Praegu on tuul soodsas suunas, puhub just sealt ära, kuhu tuli ei tohiks levida – vastassuunas, see meile sobib."

Päästetööde juhi kinnitusel võtab metsapõlengu lõplik kustutamine aega veel paar päeva. Aga kõik sõltub ilmast.

Toimetaja: Merit Maarits



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: