Terras: Balti riigid vajavad Patriot-rakette ({{commentsTotal}})

Õhuturbemissiooni rotatsioon Ämaris
Õhuturbemissiooni rotatsioon Ämaris Autor/allikas: Siim Teder, Silver Mikiver (mil.ee)

Balti riigid vajavad Venemaa võimaliku invasiooni tõrjumiseks keskmaa õhutõrje raketisüsteeme Patriot, ütles Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras intervjuus ajalehele Financial Times.

Ajal, mil NATO kaalub ideed paigutada neli pataljoni oma idapoolsetesse liikmesriikidesse, kasvab mure, et sellest meetmest ei piisa usaldusväärseks heidutuseks, hoidmaks ära võimalikku Venemaa agressiooni, märgib leht neljapäeval veebis avaldatud artiklis. Kindralleitnant Terras ütles, et ebapiisav õhutõrjevõimekus on muutnud Balti regiooni haavatavaks Venemaa ootamatule rünnakule.

NATO peab kaaluma sõjalennukite arvu suurendamist regioonis ning kavandama Patriot-rakettide paigutamist. "Me vajame oma kaitsevõime parandamiseks õhutõrjevõimekust," ütles Terras. "Venemaa käitub oportunistlikult. Kui neil avaneb võimaluste aken, siis nad kasutavad selle ära," lisas Eesti kaitseväe juhataja.

NATO liidrid arutavad Ida-Euroopa kaitsevõimekuse tõstmist alliansi eelseisval tippkohtumisel juulis Varssavis. "Balti riike võib vaadata saarena," ütles kindral Terras. "Sulwalki koridor on väike ning seda läbib ainult üks raudtee ja kaks maanteed,"

Alliansi uute pataljonide paigutamine regiooni on esimene jõuline samm, kuid NATO peab arendama sellise A2AD (tõkestatud juurdepääsuga tsooni - toim.) strateegia nagu võimsad maa-õhk tüüpi raketisüsteemid, mida allianss on kartnud, et Venemaa võib regioonis kasutada.

Venemaa raketisüsteemid Kaliningradis on tekitanud "A2AD mulli", mis muudab alliansil oma vägedega manööverdamise piirkonnas raskeks, seda isegi sügaval oma territooriumil, kirjutab leht. Balti riigid ei saa oma A2AD võimekust ise arendada, ütles Terras, lisades, et seda peab tegema NATO. "Vähemalt on meil vaja saada väljaõpe (Patriot rakettide osas) kiiresti ja teada, kuhu need paigutada, kui neid ei saa siia alaliselt nagu see oli Türgis," sõnas ta.

Igasugune selline areng pälviks vihase reageeringu Kremlilt, mis on juba ähvardanud "vastumeetmete" eest ettepanekule paigutada alliansi idapoolsetesse liikmesriikidesse neli pataljoni. "Kõige tähtsam, ükskõik mis ka ei juhtuks, on NATO ühtsus. Meie jaoks on raskuskese ühtsus," lisas Terras. "Ilma selleta me kaotame."

Toimetaja: Allan Rajavee

Allikas: BNS



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: