Loomeliidud tahavad lauluväljaku detailplaneeringu peatada, kuid linna sõnul on seda juba tehtud ({{commentsTotal}})

17 loomeliitu nõuavad Lauluväljaku detailplaneeringu menetluse peatamist, sest kavandatud muudatused ei arvesta piisavalt laulupidude vajadustega. Loomeliidud saatsid oma muresõnumi Tallinna linnavalitsusele ja kultuuriministeeriumile märtsis. Tallinna linnaplaneerimise amet ütles aga "Aktuaalsele kaamerale", et detailplaneering peatati juba aastal 2010.

Lauluväljaku detailplaneering, mis näeb ette sellele alale mitmete uute rajatiste, laste mänguplatside, tunneli ja ala läbiva sõidu- ning kergliiklustee rajamist, pärineb aastast 2007. 2010. aastal see planeering peatati, kuna naabrid esitasid kaks protesti. Vahetult pärast seda algas ka arutelu, kas lauluväljakul ei võiks oma pidu pidada ka tantsupeolised. Aastaid hiljem otsustasid tantsupeolised jääda Kalevi staadionile ning uue detailplaneeringu koostamine ei olnud vajalik. Nüüd on 17 loomeliitu teinud pöördumise sellesama algse detailplaneeringu peatamiseks, kuna nende sõnul võib see siiski käiku minna.

"Seda ei ole hetkel veel käivitatud, kuid me sooviksime, et saaksime koos arhitektidega maha istuda ja leida võimalusi ning mõelda perspektiivselt," rääkis Eesti koorijuhtide liidu liige Raul Talmar.

Perspektiivselt tähendab, et ka sadade aastate pärast oleks sellel alal võimalik pidada laulupidusid. See eeldab seda, et lauluväljaku ala ei ehitataks täis väljakuid, hooneid, teid jm. Tallinna linnaplaneerimise amet ütleb, et detailplaneeringuga ei ole pärast selle peatamist mingeid arenguid toimunud.

"Mina ei saa aru, miks pöördumine tehtud on, kuna planeering on juba alates 2010. aastast peatatud. Planeeringut sellest ajast muudetud ei ole ja midagi temaga toimunud ei ole," ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen.

SA Tallinna Lauluväljak direktor Riho Rõõmus ütles, et detailplaneeringu taaselustamine ja laias ringis selle üle arutamine ei ole üldse halb mõte. Lihtsamad remonttööd detailplaneeringut ei nõua, kuid sealt edasi kõik seisab.

"Lauluväljakut ei saa hakata edasi arendama. Lihtsamad remonttööd, nagu raadiotorni me teeme sel sügisel korda ja sellise äraremontimise jaoks ei ole detailplaneeringut tarvis. Selleks on raha tarvis, et remont ära teha, eriti kui see puudutab mingisugust siseruumi või välisfassaadi remontimist, aga nii pea kui sa hakkad midagi uut peale ehitama või tahad hooneid laiendama hakata, siis peab olema alus detailplaneering," selgitas SA Tallinna Lauluväljaku direktor Riho Rõõmus.

Rõõmus märkis samuti, et lauluväljaku kõige olulisem funktsioon on laulupeod ning seetõttu olekski oluline, et kõik osalised maha istuksid ja asja arutaksid.

Toimetaja: Merit Maarits



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.