Seto pitsi päevade peaauhind läks taas Tallinna ({{commentsTotal}})

Setomaal jõudsid lõpusirgele järjekorras 23. seto värvilise pitsi päevad, mille seekordsed konkurssi tööd valmisid teemal "Midagi iseendale". Päevade raames välja antud peapreemia võitis Tallinnast pärit Eili Einama.

Ilumeel, kannatlikus ja korrektsus on vaid tagasihoidlik loetelu omadustest, mida on vaja seto värvilise pitsi heegeldamiseks ja olgugi, et kogu ettevõtmise juures on tööd palju on sel ka omad võlud, vahendasid "Aktuaalne kaamera".

"Ta on nii värviline, huvitav ja ilus, kui ta valmis saab ning see vaeva tasub end alati ära," rääkis Setomaa käsitöömeister Tiina Tillo.

Aastate eest ellu kutsutud pitsipäevade mõte oli seto värvilise pitsi tegemine taas au sisse tõsta. Tänavu, mil konkurssile laekus 30 erinevalt meistrilt 34 tööd ühes 9 noorte tööga võib öelda, et eesmärk on täidetud.

"Eks igaüks tahab endale midagi ilusat teha ja paljud naised ju armastavad pitsi, sest sellega on võimalik kõikvõimalike asju kaunistada ja ka ennast kaunimaks muuta," rääkis pitsipäevade eestvedaja ja korraldaja Ingrit Kala. Nii jõudiski konkurssile traditsiooniliste tööde kõrval ka seto värvilise pitsiga kaunistatud unenägudepüüdja, öösärgike, aga ka kohaliku rahvatantsurühma naiste poolt enda tarbeks tehtud sõbade kollektsioon.

Seto pitsipäevad ei löö aga laineid üksnes Setomaa kästiöömeistrite seas. Töid saabus üle vabariigi ning tegelikult läks juba kolmandat korda kogu võistluse peapreemia hoopis pealinna Eili Einamale. "Noo uhke tunne. Varsti vist ei lubatagi enam siia," kommenteeris Einama enda võitu.

Noorte kategoorias võidutses aga 14-aastane Värska neiu Mariete Kena, kes noppis oma tööga ka publiku preemia auhinna. "Tööd saab kanda nii pidulikel üritustel ja kui ma mängin pilli, siis on see hea, et ei pea seto riideid koguaeg panema, et on seto kultuur endaga kaasas koguaeg, et enda tehtud heegeldustöö," rääkis Kena.

Järgmise aasta seto värvilise pitsi võistlustööde teemaks on "Seto pitsis on õrnust ja ilu", millega tahetakse innustada meistreid tegema veelgi peenemat tööd.

Toimetaja: Allan Rajavee



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: