Seto pitsi päevade peaauhind läks taas Tallinna ({{commentsTotal}})

Setomaal jõudsid lõpusirgele järjekorras 23. seto värvilise pitsi päevad, mille seekordsed konkurssi tööd valmisid teemal "Midagi iseendale". Päevade raames välja antud peapreemia võitis Tallinnast pärit Eili Einama.

Ilumeel, kannatlikus ja korrektsus on vaid tagasihoidlik loetelu omadustest, mida on vaja seto värvilise pitsi heegeldamiseks ja olgugi, et kogu ettevõtmise juures on tööd palju on sel ka omad võlud, vahendasid "Aktuaalne kaamera".

"Ta on nii värviline, huvitav ja ilus, kui ta valmis saab ning see vaeva tasub end alati ära," rääkis Setomaa käsitöömeister Tiina Tillo.

Aastate eest ellu kutsutud pitsipäevade mõte oli seto värvilise pitsi tegemine taas au sisse tõsta. Tänavu, mil konkurssile laekus 30 erinevalt meistrilt 34 tööd ühes 9 noorte tööga võib öelda, et eesmärk on täidetud.

"Eks igaüks tahab endale midagi ilusat teha ja paljud naised ju armastavad pitsi, sest sellega on võimalik kõikvõimalike asju kaunistada ja ka ennast kaunimaks muuta," rääkis pitsipäevade eestvedaja ja korraldaja Ingrit Kala. Nii jõudiski konkurssile traditsiooniliste tööde kõrval ka seto värvilise pitsiga kaunistatud unenägudepüüdja, öösärgike, aga ka kohaliku rahvatantsurühma naiste poolt enda tarbeks tehtud sõbade kollektsioon.

Seto pitsipäevad ei löö aga laineid üksnes Setomaa kästiöömeistrite seas. Töid saabus üle vabariigi ning tegelikult läks juba kolmandat korda kogu võistluse peapreemia hoopis pealinna Eili Einamale. "Noo uhke tunne. Varsti vist ei lubatagi enam siia," kommenteeris Einama enda võitu.

Noorte kategoorias võidutses aga 14-aastane Värska neiu Mariete Kena, kes noppis oma tööga ka publiku preemia auhinna. "Tööd saab kanda nii pidulikel üritustel ja kui ma mängin pilli, siis on see hea, et ei pea seto riideid koguaeg panema, et on seto kultuur endaga kaasas koguaeg, et enda tehtud heegeldustöö," rääkis Kena.

Järgmise aasta seto värvilise pitsi võistlustööde teemaks on "Seto pitsis on õrnust ja ilu", millega tahetakse innustada meistreid tegema veelgi peenemat tööd.

Toimetaja: Allan Rajavee



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: