Seto pitsi päevade peaauhind läks taas Tallinna ({{commentsTotal}})

Setomaal jõudsid lõpusirgele järjekorras 23. seto värvilise pitsi päevad, mille seekordsed konkurssi tööd valmisid teemal "Midagi iseendale". Päevade raames välja antud peapreemia võitis Tallinnast pärit Eili Einama.

Ilumeel, kannatlikus ja korrektsus on vaid tagasihoidlik loetelu omadustest, mida on vaja seto värvilise pitsi heegeldamiseks ja olgugi, et kogu ettevõtmise juures on tööd palju on sel ka omad võlud, vahendasid "Aktuaalne kaamera".

"Ta on nii värviline, huvitav ja ilus, kui ta valmis saab ning see vaeva tasub end alati ära," rääkis Setomaa käsitöömeister Tiina Tillo.

Aastate eest ellu kutsutud pitsipäevade mõte oli seto värvilise pitsi tegemine taas au sisse tõsta. Tänavu, mil konkurssile laekus 30 erinevalt meistrilt 34 tööd ühes 9 noorte tööga võib öelda, et eesmärk on täidetud.

"Eks igaüks tahab endale midagi ilusat teha ja paljud naised ju armastavad pitsi, sest sellega on võimalik kõikvõimalike asju kaunistada ja ka ennast kaunimaks muuta," rääkis pitsipäevade eestvedaja ja korraldaja Ingrit Kala. Nii jõudiski konkurssile traditsiooniliste tööde kõrval ka seto värvilise pitsiga kaunistatud unenägudepüüdja, öösärgike, aga ka kohaliku rahvatantsurühma naiste poolt enda tarbeks tehtud sõbade kollektsioon.

Seto pitsipäevad ei löö aga laineid üksnes Setomaa kästiöömeistrite seas. Töid saabus üle vabariigi ning tegelikult läks juba kolmandat korda kogu võistluse peapreemia hoopis pealinna Eili Einamale. "Noo uhke tunne. Varsti vist ei lubatagi enam siia," kommenteeris Einama enda võitu.

Noorte kategoorias võidutses aga 14-aastane Värska neiu Mariete Kena, kes noppis oma tööga ka publiku preemia auhinna. "Tööd saab kanda nii pidulikel üritustel ja kui ma mängin pilli, siis on see hea, et ei pea seto riideid koguaeg panema, et on seto kultuur endaga kaasas koguaeg, et enda tehtud heegeldustöö," rääkis Kena.

Järgmise aasta seto värvilise pitsi võistlustööde teemaks on "Seto pitsis on õrnust ja ilu", millega tahetakse innustada meistreid tegema veelgi peenemat tööd.

Toimetaja: Allan Rajavee



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema