Keila suurvalla idee hakkab jõudma läbirääkimiste faasi ({{commentsTotal}})

Täna otsutas Paldiski volikogu asuda läbirääkimistesse ühise omavalitsuse moodustamiseks. See tähendab, et kõik Keila vallalt kutse saanud omavalitsused, peale Keila linna, on nõus ühinemist arutama.

"Lootused on muidugi kõrged, et ootasime ja ootamegi jah-sõnu, sellepärast, et piirkonnana moodustame me kõik ühtse terviku. See on ainult ainuvõimalik, et naabrid omavahel hästi läbi saavad ja ühinemisest kõnelevad," ütles Keila abivallavanem Kadri Kurm "Aktuaalsele kaamerale".

Padise vallavanem tõdeb, et väikesel vallal polegi palju võimalusi peale ühinemise. Võimalik on ka sundliitmist oodata, kuid see pole hea variant. "Ega meil ei jää midagi muud suurt üle. Tegelikult naabritega läbirääkimine ja naabrite parem tundmaõppimine ei tule kahjuks ka sellisel juhul, kui täpselt nii ei ühineta, sest on ka muid variante," märkis Padise vallavanem Leemet Vaikmaa.

Kõik oleneb läbirääkimistest, ütleb Paldiski volikogu esimees Kaupo Kallas. Paldiskil on ees kahed ühinemisläbirääkimised. Aasta alguses tegi Paldiski ühinemisettepaneku Padise vallale. Pärast seda tegi Keila vald Paldiskile ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Paldiski volikogu kiitis läbirääkimiste idee täna heaks.

"Alates tänasest on Paldiskil kaks ühinemisläbirääkimiste partnerit, Padise ja Keila vald. Edasi ootame ära seaduse vastuvõtmise riigikogus ja siis kaasame konsultandi läbirääkimiste edukaks pidamiseks," ütles Kallas.

Keila valla plaan on liita naabrid Harjumaa suurimaks omavalitsuseks. Sellesse kuuluksid Harjumaalt Paldise ja Vaselemma vald ning Paldiski. Läänemaalt Nõva vald. Küsimärk on praegu Keila linna kohal. Keila linnavolikogu istung toimub teisipäeval.

"Eks aeg näitab, mida volikogu selle kohta ütleb, aga täna tuli linnavalitsuselt küll äraütlemine tollele ettepanekule," nentis Keila abilinnapea Timo Suslov.

Arutamisele tuleb ka volikogu liikmete algatatud eelnõu. Selle eelnõu sisuks on ühinemisläbirääkimiste ettepaneku tegemine linna lähedal asuvatele küladele.

Toimetaja: Merit Maarits



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: