Rootsi ajakirjanik: võõrustamislepe on samm NATO-le lähemale ({{commentsTotal}})

Sel suvel võivad NATO väed hakata kasutama Rootsi territooriumi, kuna Rootsi parlament ratifitseeris eile NATO võõrustamisleppe. Selles oli kokku lepitud juba NATO Wales'i tippkohtumisel 2014. aastal.

Rootsi on osalenud NATO operatsioonidel Kosovos, Afganistanis ja Liibüas, kuid nüüd on võimalik koostööd teha Rootsi oma territooriumil. Kaitseuuringute keskuse analüütik Kalev Stoicescu tõdeb, et Rootsi oli teatud poliitilise surve all - koostöömemorandum sõlmiti Wales'is kaks aastat tagasi ning uus tippkohtumine on tulekul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selge oli ka see, et ei saa minna uuele tippkohtumisele partnerriigina. Teised vaatavad otsa, küsivad, kuidas on teil lood selle memorandumiga - olete ratifitseerinud, teil oli peaaegu kaks aastat aega," selgitas Stoicescu.

Kuid mis siis, kui NATO peab appi tulema Balti riikidele ja küsib Rootsilt luba kasutada selle territooriumi? Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri julgeolekupoliitika osakonna juhataja Mike Winnerstigi sõnul on selliseid stsenaariume läbi mängitud õppustel ja küsitud ka Rootsi seisukohta.

"Sellised sõjamängud toimuvad USA mõttekodades tavalistelt Washingtonis või selle ümbruses. Rootsi osalised on öelnud või ameeriklased on saanud Rootsi ametiisikutelt vastuse, et Rootsi arvatavasti annab loa, kuid et Rootsi pole NATO liige, ei saa selles kindel olla," nentis Rootsi ekspert.

Rootsi ajalehe Dagens Nyheteri ajakirjanik Mikael Holmström arvab, et konflikti korral Läänemere piirkonnas ei õnnestuks Rootsil sündmustest kõrvale jääda niikuinii. "Ma arvan, et see on samm NATO-le lähemale," märkis Holmström.

"Praeguses maailmas on väga raske sellisest konfliktist kõrvale jääda, ükskõik, kas ollakse NATO liige või mitte. Moodsate relvade laskeulatus on suur, mitte nagu teises maailmasõjas," lisas ajakirjanik. Holmström juhtis tähelepanu ka faktile, et Soome, Rootsi ja Balti riigid kuuluvad ka EL-i, kus räägitakse üha enam ka kaitsekoostööst.

NATO võõrustamislepingu ratifitseerimist toetas Rootsi 349-liikmelisest parlamendist 291 ja vastu oli 21 saadikut.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: