Rootsi ajakirjanik: võõrustamislepe on samm NATO-le lähemale ({{commentsTotal}})

Sel suvel võivad NATO väed hakata kasutama Rootsi territooriumi, kuna Rootsi parlament ratifitseeris eile NATO võõrustamisleppe. Selles oli kokku lepitud juba NATO Wales'i tippkohtumisel 2014. aastal.

Rootsi on osalenud NATO operatsioonidel Kosovos, Afganistanis ja Liibüas, kuid nüüd on võimalik koostööd teha Rootsi oma territooriumil. Kaitseuuringute keskuse analüütik Kalev Stoicescu tõdeb, et Rootsi oli teatud poliitilise surve all - koostöömemorandum sõlmiti Wales'is kaks aastat tagasi ning uus tippkohtumine on tulekul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selge oli ka see, et ei saa minna uuele tippkohtumisele partnerriigina. Teised vaatavad otsa, küsivad, kuidas on teil lood selle memorandumiga - olete ratifitseerinud, teil oli peaaegu kaks aastat aega," selgitas Stoicescu.

Kuid mis siis, kui NATO peab appi tulema Balti riikidele ja küsib Rootsilt luba kasutada selle territooriumi? Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri julgeolekupoliitika osakonna juhataja Mike Winnerstigi sõnul on selliseid stsenaariume läbi mängitud õppustel ja küsitud ka Rootsi seisukohta.

"Sellised sõjamängud toimuvad USA mõttekodades tavalistelt Washingtonis või selle ümbruses. Rootsi osalised on öelnud või ameeriklased on saanud Rootsi ametiisikutelt vastuse, et Rootsi arvatavasti annab loa, kuid et Rootsi pole NATO liige, ei saa selles kindel olla," nentis Rootsi ekspert.

Rootsi ajalehe Dagens Nyheteri ajakirjanik Mikael Holmström arvab, et konflikti korral Läänemere piirkonnas ei õnnestuks Rootsil sündmustest kõrvale jääda niikuinii. "Ma arvan, et see on samm NATO-le lähemale," märkis Holmström.

"Praeguses maailmas on väga raske sellisest konfliktist kõrvale jääda, ükskõik, kas ollakse NATO liige või mitte. Moodsate relvade laskeulatus on suur, mitte nagu teises maailmasõjas," lisas ajakirjanik. Holmström juhtis tähelepanu ka faktile, et Soome, Rootsi ja Balti riigid kuuluvad ka EL-i, kus räägitakse üha enam ka kaitsekoostööst.

NATO võõrustamislepingu ratifitseerimist toetas Rootsi 349-liikmelisest parlamendist 291 ja vastu oli 21 saadikut.

Toimetaja: Allan Rajavee



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: