Fotod ja video: Obama saabus ajaloolisele visiidile Hiroshimasse ({{commentsTotal}})

{{1464335767000 | amCalendar}}

Barack Obama saabus täna Hiroshimasse, olles esimene USA president, kes linna pärast 1945. aasta tuumapommitamist külastab.

Esmalt külastas Obama Hiroshima rahumemoriaali muuseumit, enne kui läks koos Jaapani peaministri Shinzo Abega rahumemoriaali parki, kus asetasid mälestusmonumendile pärjad, vahendas BBC. Obama kõneles ka mitme tuumapommirünnakus ellujäänuga.

"Surm langes taevast alla ja kogu maailm muutus," ütles Obama pöördumises, märkides, et tuumapommitamine näitas, et inimkonna omanduses on vahendid, et iseend hävitada. Tuumarelvade kohta ütles president, et maailmal peab olema julgust hirmust üle saamiseks ja selleks, et edendada maailma ilma tuumarelvadeta.

Obama ütles, et mälestus Hiroshimast ei tohi kunagi kustuda, kuid ta ei palunud andeks maailma esimese tuumarünnaku eest 1945. aastal.

Obama sõnul tuli ta Hiroshimasse leinama aatomipommi ohvreid. Tema sõnul on meil kõigil ühine vastutus ajalugu otse näkku vaadata ning me kõik peame küsima, mida saaksime teha, et selliseid kannatusi ära hoida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Maailmasõda, mis jõudis oma brutaalse lõpuni Hiroshimas ja Nagasakis, peeti maailma rikkaimate ja võimsaimate riikide vahel. Nende tsivilisatsioonid olid andnud maailmale suurepäraseid linnu, vapustavat kunsti. Nende mõtlejaid levitasid ideed õiglusest ja harmooniast ning tõest. Siiski kasvas sõda välja sellestsamast domineerimisinstinktist, millest ka konfliktid kõige primitiivsemate hõimude vahel," sõnas Obama.

Jaapani peaministri Shinzō Abe sõnul avas Obama pärjapanek uue ajastu Jaapani ja USA suhetes. Ka paljude veel elusolevate tuumarünnakuohvrite sõnul on aastakümneid kestnud ülekohus nüüd lõpuks ometi heastatud.

"Ma olen väga õnnelik, nähes teda siin visiidil. Ta on saatnud meile rahusõnumi minevikust ja täna rakendab ta oma sõnad praktikasse. Pean teda väga teretulnuks," rääkis tuumarünnaku üleelanu Motoko Onoe.

Mitte kõik hirošimalased ja jaapanlased ei suhtunud USA presidendi visiiti aga positiivselt. Neid häirib, et Obama pole ametlikult tuumarünnaku pärast vabandust palunud. Obama sõnul langetasid otsuse tuumarünnakuiks sõjaaegsed riigi- ja armeejuhid, kelle mõtlemine oli sõjaajale omane ning kel oli vaja pikale veninud sõjale lõpp teha. Protestijaile Obama põhjendus veenev ei tundunud ning nad leidsid tema sõnade tagant kurja tagamõtte.

"Muidugi ta ei palu andeks, sest kui ta paluks, ei saaks USA enam iialgi tuumarelva kasutada. Ma usun, et andekspalumisest hoidumine jätab talle võimaluse kasutada tuumarelva tulevikus," ütles üliõpilane Yohei Sakube.

Paljud protestijad leidsid ka, et nii Obama kui Abe sõnad oleksid usutavamad, kui mõlemad loobuksid sellest sõjakusest, mida nii USA kui Jaapan maailmapoliitikas ilmutama kipuvad.

Enne Hiroshimasse jõudmist külastas Obama Iwakuni USA sõjaväebaasi. Baasis ütles Obama, et tema visiit on tunnistus sellest, kuidas "isegi kõige valusamaid lõhesid on võimalik ületada".

Presidendi sõnul on Hiroshima visiit võimalus kinnitada, et USA on pühendunud sellele, et tagada rahu ja julgeolek maailmas, kus tuumarelvad ei ole enam vajalikud.

"Hiroshima meenutab meile, et sõda, ükskõik mis põhjustel või mis riigid selles osalesid, toob kaasa suuri kannatusi ja kaotusi, eelkõige süütutele tsiviilelanikele," kirjutas Obama enne visiiti Asahi ajalehes.

Obama ütles, et USA ja Jaapani liit on maailmas üks tugevamaid ning tema visiit näitab, kuidas "kaks riiki, endised vastased ei saa mitte ainult partneriteks, vaid parimateks sõpradeks".

Maailma esimeses tuumarünnakus 1945. aasta 6. augustil hukkus vähemalt 140 000 inimest. Kaks päeva hiljem heideti tuumapomm Nagasakile, kus hukkus 74 000 inimest.

Paljud USA-s usuvad, et tuumapommi kasutamine oli õige tegu, sest sellega sunniti Jaapan alistuma, mis lõpetas ka Teise maailmasõja.

Ühe ellujäänu tütar, kes mälestusmonumenti külastas, ütles, et kannatused on kandunud edasi järeltulevatele põlvkondadele.

"Ma tahan, et president Obama seda teaks. Ma tahan, et ta mõistaks meie kannatusi," ütles Han Jeong-soon AP-le.

Seiki Sato, kelle isa jäi tuumapommi heitmise tagajärjel orvuks, ütles New York Timesile, et kuigi ka jaapanlased on kogu Aasias kohutavaid tegusid korda saatnud, oli tuumapommi heitmine kurjem tegu.

"Meie, jaapanlased tegime kohutavaid asju kogu Aasias. See on tõsi. Ja meie, jaapanlased peaksime andeks paluma, kuna meil on häbi, aga me pole kõigilt neilt Aasia riikidelt siiralt andeks palunud. Tuumapommi heitmine oli aga tõeliselt kuri tegu," ütles ta.

BBC ajakirjanik John Sudworth ütles, set Obama visiidil on ilmselt strateegiline eesmärk, andes märku tugevnevast liidust Washingtoni ja Tokyo vahel regioonis, mis on mures Hiina sõjalise tugevuse kasvu pärast.

 

 

Toimetaja: Merili Nael, Merit Maarits



uudised
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: