Fotod ja video pressikonverentsist: Savtšenko soovitas Putinil inimese moodi elama hakata ({{commentsTotal}})

{{1464337912000 | amCalendar}}

Täna toimus Kiievis pikem pressikonverents, kus jagas selgitusi äsja Vene vanglast vabanenud Ukraina õhuväelane ja rahvasaadik Nadia Savtšenko. Teravatest avaldustest puudu ei tulnud.

Otseülekannet (ja hiljem täismahus videot) ajakirjanikerohkest pressikonverentsist saab vaadata siit: 

Pressikonverentsil osalesid ka Savtšenkot Venemaal esindanud advokaadid Mark Feigin ja Nikolai Polozov ning õde Vira Savtšenko. Varem oli ta teatanud, et pressikonverentsile on oodatud kõik - ka Venemaa meedia "fantaseerijad". Viimastega läks tal ürituse ajal ka mõnikord päris häälekaks sõnbavahetuseks.

Tahab luua ukrainlastest vangide vabastamiseks rahvusvahelise komitee

Üleukrainalise Ühenduse Isamaa ehk Batkivštšõna rahvasaadik Savtšenko rääkis kavatsustest luua rahvusvaheline komitee, mille eesmärgiks oleks vangistatud ukrainlaste ja vastase poolt okupeeritud Ukraina territooriumi vabastamine.

"Inimesed, kellega ma sain tuttavaks vanglas oleku ajal; inimesed, kes kirjutasid mulle - maailma poliitikud - , kellel on minuga sarnane arusaam... Tahaks, et me looks rahvusvahelise komitee, mis nende küsimustega tegelema hakkaks," rääkis ta.

Savtšenko usub, et ukrainlastest vange saab olema Kremli-meelsete jõudude käes nii kaua, kuni kestab konflikt Donbassis.

Õhuväelane tänas kõiki, kes teda raskel ajal toetasid.

"Ma tean, et see oli väga raske. Ma nägin, kui palju pingutusi läks vaja, et üht inimest vabaks saada. Ja ma tean ka seda, kui palju inimesi on veel jäänud - nii vangi kui ka sõtta. Ma tean ka seda, et need ei ole viimased vangistatud. Seni, kuni sõda pole lõppenud, vange tuleb ja tuleb," selgitas ta.

Hakkab tööle riigikaitsekomisjonis

Ülemraadas kavatseb Savtšenko tegeleda riigikaitse teemadega ja märkis, et seestpoolt on ta näinud kaht asja - armeed ja vanglat. Savtšenko saab olema ka Batkivštšõna esindajaks parlamendi riigikaitsekomisjonis.

Erakonda kuulumise asjus ütles Savtšenko, et Batkivštšõnast ta lahkuda ei kavatse ning on valmis diskussioonideks partei sees. Seejuures rõhutas ta, et tema näol ei ole tegu "ülejooksikuga" ning mingi teise parteiga ta liituda ei kavatse.

"Ma tulin kohale ja olen praegu Batkivštšõna meeskonnas," sõnas Savtšenko ja tänas erakonda selle eest, et ta võeti erakonda, kui ta ise samal ajal Venemaa vanglas viibis.

"Oleks väga hea, kui iga poliitiline partei võtaks oma liikmeks vähemalt ühe Venemaal viibiva ukrainlasest poliitvangi ning me annaksime sellega mõista, et inimesi, keda meil peetakse kangelasteks, käsitletakse Venemaal kurjategijatena ning hoitakse vanglates," lisas ta.

"Ma töötan Ukraina heaks seal, kus ma olen kasulik ja vajalik," lausus ta kokkuvõtteks.

31. mail on Savtšenkol esimene reaalne tööpäev ülemraadas ning ta kavatseb siis maha võtta ka seal pikka aega rippunud plakati oma fotoga.

"Olen valmis nii sõdima kui ka rahu sõlmima"

Krimmi kohta ütles Savtšenko, et poolsaar naaseb Ukraina kontrolli alla kas sõjalisel või diplomaatilisel teel.

"Kuidas Krimm tagasi saada? Ma tundsin, et puhkeda võib kolmas maailmasõda. Kui tuleb sõda, tuleb ka Krimm tagasi. Kui sõda ei tule, siis naaseb Krimm tõenäoliselt rahvusvahelise
õiguse abiga, viies inimesteni arusaama, et nad tegid vea. Võimalik, et mitte nende inimesteni, kes selle korda saatsid, vaid pigem nende järeltulijatele, kes tunnistavad viga ning
parandavad selle," lausus ta.

Savtšenko tunnistas, et ta soovib rahu ning Donbassi asjus tuleb ilmselt teha kompromisse, kuid need ei tohi tulla reetmise hinnaga. "Ma olen valmis nii sõdima kui ka rahu sõlmima."

Putinil soovitas Savtšenko inimese moodi elama hakata

Vladimir Putini kohta ütles Savtšenko, et ise ta Venemaa presidenti küll ei tunne, kuid Kremli meedia põhjal on viimasest jäänud mulje kui "täimunast".

"Mida on mul Putinile öelda? Lase Ukrainast lahti! Lase lahti kõikidest riikidest, mille oled enda kätte haaranud! Jäta endale oma tsaaririik, ära piina oma inimesi, ära irvita venelaste üle. Ela väärikalt, nagu inimene. Lõpeta ära see, et sa ei lase teistel eldada," kurjustas Savtšenko.

Savtšenko ei välista presidendiks kandideerimist

Vastates ajakirjaniku otsesele küsimusele, lausus Savtšenko, et on valmis Ukraina presidendiks kandideerima, kui rahvas seda soovib. "Kui ukrainlased tahavad, et minust saaks president, siis olgu, minust saab president."

Samas rõhutas ta, et hetkel on selle teema arutamiseks veel väga vara.

Vangidevahetust oodati juba pikemat aega

Kolmapäeval leidis aset kauaoodatud vahetus Ukraina ja Venemaa vahel.

Ukraina president Petro Porošenko andis armu kahele Donbassis vangi langenud ja terrorismis süüdi mõistetud Vene sõjaväeluurajale - Jevgeni Jerofejevile ja Aleksandr Aleksandrovile. Venemaa president Vladimir Putin omakorda andis armu Ukraina õhuväelasele ja rahvasaadikule Nadia Savtšenkole.

Kuigi erinevates meediaväljaannetes räägiti vahetusest juba alates hommikust, kinnitasid Porošenko administratsioon ja Kreml selle toimumist alles pärastlõunal. Savtšenko toodi Ukraina presidendi ametilennukiga Doni-äärsest Rostovist Borõspoli lennuväljale, Aleksandrov ja Jerofejev aga toodi Vene lennukiga Kiievist Vnukovo lennuväljale. Väidetavalt tõusid lennukid õhku täpselt samal ajal.

Venemaa ajaleht Kommersant kirjutas, et lõplik kokkulepe, mille kohaselt vahetatakse Savtšenko kahe Vene sõjaväeluuraja vastu, saavutati alles eile toimunud telefonikonverentsil. Läbirääkimised leidsid aset nn Normandia formaadis ehk Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa osalusel. Kokkuleppe sõlmisid Porošenko ja Putin isiklikult.

Sellest, et Savtšenko võidakse Vene eriväelaste vastu välja vahetada, on meedias räägitud juba pikemat aega. Sellekohase ettepaneku tegi president Porošenko kohe pärast seda, kui Vene kohus Rostovi oblasti Donetski kohus 22. märtsil Savtšenko süüdi mõistis ja talle 22 aastat vabadusekaotust määras.

Savtšenkot süüdistati kahe Vene ajakirjaniku surmas

Ukraina õhujõudude vanemleitnant, kopteri Mi-24 piloot Nadia Savtšenko langes Ida-Ukraina Kremli-meelsete võitlejate kätte vangi möödunud aasta 17. juunil Luganski lähistel ning viidi hiljem Venemaale.

Venemaa uurimiskomitee väitel ületas Savtšenko valedokumentidega riigipiiri, väites, et on põgenik, ning arreteeriti alles seejärel.

Venemaa võimud süüdistavad Savtšenkot selles, et ta oli mullu 17. juunil Luganski lähistel miinipildujatule korrigeerijana osaline Vene telekanali Rossija-1 töötajate Igor Korneljuki ja Anton Vološini surmas. Lenduri advokaadid väidavad aga, et sel ajal oli ta juba vangistatud.

Nii Savtšenko ise kui ka Ukraina juhid on kõik Kremli süüdistused tagasi lükanud. Piloodi vangistamist ja tema üle peetavat näidisprotsessi on kritiseerinud ka paljud lääneriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, mille esindajad on kutsunud üles Savtšenkot vabastama.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: