Vene suursaadik süüdistas Taanit vaenulikkuses ja russofoobias ({{commentsTotal}})

Venemaa suursaadik Taanis Mihhail Vanin.
Venemaa suursaadik Taanis Mihhail Vanin. Autor/allikas: denmark.mid.ru

Venemaa suursaadik Kopenhaagenis Mihhail Vanin süüdistas ajalehele Politiken antud intervjuus Taanit vaenulikkuses ja russofoobias.

Diplomaat tegi avaldused ajal, kui Kopenhaagen on teatanud plaanidest saata Eestisse 150 Taani sõdurit ning NATO-l on Varssavi tippkohtumisel kavas teatada alliansi kohaloleku suurendamisest idatiival, vahendas The Local.

"See on provokatsioon, millele järgneb loomulikult ka Venemaa vastus. Mitte agressiivne vastus, kuid me tugevdame selle tõttu oma kaitsevõimet. Me ei saa sellist NATO sammu toetada. Me peame sulgema selle vaenulikkuse peatüki, kuid seda peab eelkõige ja esimesena tegema Taani pool," rääkis Vanin.

Suursaadik märkis, et Taanil on "Venemaa-vastase käitumise" kohapealt pikk ajalugu.

"Taanil on alati juhtroll Vene-vastastes kampaaniates. Kui käsil on mingi sanktsioonide kehtestamine Venemaa vastu, on Taani alati esimeste seas. Kui teemaks on vägede saatmine Venemaa piiridele, siis on Taani alati eesliinil," selgitas ta. "Kui asi on Venemaaga vaidlemises rahvusvahelistes organisatsioonides, siis on Taani - ma ei ütleks, et vaenlaste - kuid väga vaenulike riikide klubis."

Vanin, kes on olnud Taanis suursaadikuks alates 2012. aastast, on ka varem teravate avaldustega silma paistnud. Näiteks eelmise aasta märtsis kirjutas ta ajalehte Jyllands-Posten arvamusartikli, kus teatas muuhulgas, et Taani on NATO raketikaitsesüsteemiga liitudes teinud endast võimaliku tuumarünnaku sihtmärgi. 2014. aasta detsembris aga kritiseeris ta Taani naaberriiki Rootsit ja mainis, et Stockholmi mured seoses väidetavate Venemaa allveelaevade ja sõjalennukitega on liigse kanepisuitsetamise tagajärg.

Taani välisminister Kristian Jensen ei soovinud suursaadik Vanini värskeid märkusi kommenteerida, kuid on samas öelnud, et Kopenhaagen soovib Moskvaga süvenevate pingete valguses dialoogi taastada.

Nii Taani, Rootsi kui ka Norra eriteenistused on oma aruannetes nimetanud Venemaa agressiivset tegevust üheks suuremaks julgeolekuohuks.

Taani otsus panustada Balti riikide julgeoleku tagamisse on leidnud kajastamist ka Kremli meediakanalites. Näiteks ingliskeelne veebileht Sputnik News pealkirjastas 150 Taani sõdurit puudutava uudise järgmiselt: "Return of the Middle Ages: Danish Soldiers March Back to Estonia" ("Keskaja naasmine: Taani sõdurid marsivad Eestisse tagasi".

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: