Venemaa teatas sõjalise taristu ulatuslikust arendamisest Kuriilidel ({{commentsTotal}})

Sõjaaegne Jaapani tank Šumšu saarel roostetamas.
Sõjaaegne Jaapani tank Šumšu saarel roostetamas. Autor/allikas: Sergei Fadeichev/TASS/Scanpix

Venemaa kaitseministeerium teatas reedel enneolematute meetmete rakendamisest sõjalise taristu moderniseerimiseks vaidlusalustel Kuriili saartel, mida peab enda omaks ka Jaapan.

Ida sõjaväeringkonna komandör kindralpolkovnik Sergei Surovkin teatas "enneolematutest meetmetest sõjalise taristu arendamiseks regioonis".

Venemaa astub samme "välistamaks isegi väikeste riskide tekkimist".

Venemaal on sõjaväebaasid Kuriili saartel Vaikses ookeanis ning Jaapan peab saarestikus enda omaks nelja saart.

Punaarmee hõivas saared vahetult pärast Teise maailmasõja lõppu.

Surovkin luges ette meetmed, mida rakendatakse osana "üksuste uuestirelvastamisest ning teenistuses olevate sõdurite ning nende perekondade sotsiaalse kindlustatuse tõstmiseks".

Venemaa saatis varem sel kuul oma Vaikse ookeani laevastiku kuus alust ekspeditsioonile asustamata Matua saarele.

Ekspeditsiooni eesmärk oli "uurida võimalusi paigutada Vaikse ookeani jõud hiljem sinna". Matuat Jaapan endale ei nõudle.

Sõdurid on rajanud saarele välilaagri ning organiseerinud vee- ja elektrivaru ning seadnud üles sidetehnika, sõnas Surovkin. Matua keskel asub lumise tipuga vulkaan. Vene sõdurid tegelesid ka saare demineerimisega, kuna seal asus Moskva sõnul Teise maailmasõja ajal Jaapani sõjaväebaas.

Vene president Vladimir Putin külastab Jaapanit arvatavalt sel aastal.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: