Ekspert "põhjamaastumisest": Eestil on võimekus maksuraha nutikalt kasutada, aga lubadus madalatest maksudest loob pingeid ({{commentsTotal}})

Helsingi.
Helsingi. Autor/allikas: Rain Kooli/ERR

Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi juht Rauno Vinni kommenteeris TTÜ professori Karsten Staehri mõtteid sellest, kuidas Eestit majandusarengus Põhjamaade tasemele viia. Vinni hinnangul on Eestil võimekus kõrgemate maksudega nutikalt toimetamiseks olemas, ent lubadused hoida maksud madalad ja avalike teenuste kvaliteet kõrge tekitavad eelarves pingeid, mis viivad lõpuks valitsuse ebameeldivasse "kahvlisse".

Tallinna tehnikaülikooli professor Karsten Staehr ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Eestile tooks kõrgemad maksud ja nende tark kasutamine majanduse arengul rohkem kasu. Talle valmistas imestust, kuidas Eesti poliitikud maksulangetamisi valimistel peamise lubadusena kasutavad.

Rauno Vinni sõnul see, et maksude langetamine on valimislubadustes olulisel kohal, on olukorra konstateerimine. "Läbi lähiajaloo on maksude langetamine olnud Reformierakonna majanduspoliitiliste ideede nurgakivi. Reform on valimised võitnud erakond ja seega on maksude alandamine mitmete järjestikuste valitsuste poliitilises päevakorras kesksel kohal olnud ka pärast valimisi," ütles Vinni ERR-i uudisteportaalile.

Teine poliitiline valik on tema sõnul olnud suund heaoluriigile. "Avalik sektor pakub Eestis päris palju ja heal tasemel teenuseid. Haridus on hea näide üsna kvaliteetsest ja kättesaadavast teenusest, mis suuremas jaos riigieelarvest kinni makstakse," seletas ta.

"Need kaks valikut tekitavad eelarvelisi pingeid. Ajapikku on maksude alandamine ja teenusepakkumise laienemine viinud olukorrani, kus valitsusel on vähe raha nii avalike teenuste osutamiseks kui ka investeeringuteks infrastruktuuri," jätkas Vinni.

"Riigikaitse, pensionid ja tervishoid moodustavad nii suure osa eelarvest, et teistele elualadele jääb vähe alles. Aeglane majanduskasv ei ole nö vaba raha hulka suurendanud. Elanikkonna vananedes sotsiaalkulutused kasvavad ja eelarve muutub tulevikus veel pingelisemaks. Selles olukorras peab varem või hiljem hakkama valikuid langetama - kas tõmmata pakutavaid avalikke teenuseid märkimisväärsel määral kokku või suurendada tulubaasi. Kui majandust kiiresti kasvama ei saada, siis jääbki alles kaks tegelikku varianti: vähendada avalikke teenuseid või tõsta makse," lisas ta veel.

Maksude tõstmise võimalikkusest Eestis

Professor Staehr tõi välja, et makse tõstes saaks tekitada riiki lisandväärtust näiteks arendades infrastruktuuri ja ehitades maanteid-kiirteid.

Rauno Vinni peab maanteedesse investeerimist heaks ideeks, sest tagasi tulevat kasu on võimalik reaalselt mõõta.

"Ma usun, et maanteedesse investeerimine on professoril näide ühest võimalkust täiendava maksutulu kasutamise kohast. Maanteevõrgu investeeringute kulu ja tulu suhet on võimalik välja arvutada, saadavat kasu arusaadavate numbritega näitlikustada. Investeerida võib kindlasti ka haridusse, sh täiskasvanute elukestvasse õppesse. Sealt tuleb raha kindlasti tagasi. Aga siin on juba raskem võimaliku maksutõusu ja saadavate hüvede seoseid tõestada," kommenteeris Vinni.

"Kui maksude tõstmisest võimalikkusest rääkida, siis peaks tulude investeerima edasisse arengusse. See on tõenäoliselt Karsteni ideede tuum - paljud on nõus suuremate maksudega, juhul kui nad näevad konkreetselt kuhu raha läheb ja mõistavad kuidas nendele sellest vahetut tulu tõuseb," hindas Vinni.

Vinni ütles kokkuvõtteks, et kõrgemate maksude idee on selgelt maailmavaateline küsimus. "Ühed isikud põhimõtteliselt ei usu, et riik suudab häid otsuseid teha. Teiselt poolt - on uuringuid, mis näitavad, et kõrge valitsemise kvaliteediga riikides suudetakse kõrgemate maksude abil kodanike elukvaliteeti tõsta. Et tugeva riigivalitsemise ja parema elu vahel on seos. Kokkuvõttes ongi võti selles, kas riik suudab nutikaid otsuseid teha või mitte. Kehva valitsemise tasemega riigis maksude tõstmine ei ole hea idee," leidis ta.

Samas rõhutas Vinni, et Eesti on juba jõudnud kõrge valitsemistasemega riikide liigasse. "Seega mina usun, et Eestil on olemas võimekus suuremas koguses maksuraha heaperemehelikult kasutada. Üsna varsti võime olla olukorras, kus täiendavat raha on vaja mitte uute ideede rahastamsieks, vaid esmaste avalike teenuste rahastamiseks," lõpetas ekspert.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: