Eestlannast moslem: islamiusulisi ravides tuleb arvestada teatud keeldudega ({{commentsTotal}})

Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Alkoholi sisaldavad ravimid või seaželatiiniga tehtud kapslid moslemitele ei sobi, kuid pagulaste ravimise puhul võib kõige suurem probleem olla keelebarjäär, tõdes ERRi uudisteportaalile eestlannast moslem Ere Tuunas, kes konverentsil „Kiirabi 2016” rääkis islamiusuliste patsientidega tegelemisest.

Tuunas ütles ERRi uudisteportaalile, et islamiusuliste ravi puhul tuleb tähelepanu pöörata, kuidas vaadatakse sellele, et naisarst tegeleb meespatsiendiga või vastupidi. Suhtumine sellesse oleneb konkreetse inimese usutasandist.

Samuti tuleb arvesse võtta toiduga seotud keelde. "Sealiha ei sööda, alkoholi ei tarvitata ja see käib ka ravimite kohta. Kui on alkoholiga ravimid, piirituse baasil tehtud tilgad või seaželatiiniga tehtud kapslid, kõik need toiduga seotud asjad, mida inimene peab sisse võtma," loetles Tuunas.

Kui niisugustele ravimitele alternatiivi ei ole, tuleb tema sõnul lähtuda sellest, et inimese elu on tähtsam kui usureeglid.

"Islamis on erandid täiesti lubatud, aga see on ka inimese enda valik - kui patsient ikkagi keeldub sellest ja ta on teadvusel ja lihtsalt ei võta neid ravimeid, siis ei ole tegelikult ilmselt midagi, mida arst suudaks teha," nentis Tuunas.

Samas peab ta arstiabi vajavate pagulaste puhul kõige teravamaks hoopis kommunikatsiooniprobleemi, sest näiteks Süürias on küll rangema usuga piirkondi, aga üldiselt on süürlased suhtumises üsna vabad.

"Naised seal nii väga ei katagi ennast, arvan, et see ei olegi nende puhul nii suur probleem kui kommunikatsiooniprobleem, et lihtsalt ei suudeta rääkida omavahel, et ei ole ühist keelt ja siis jääbki see asi poolikuks," märkis ta.

Tuunase sõnul võib keeruline olukord tekkida just siis, kui näiteks nigela keeleoskusega pagulane keset ööd kiirabi vajab, sest sellisel hetkel ei ole tõlki leida lihtne. "Meil ei ole neid araabia keele tõlke nii palju. Praegu ei ole ka pagulasi nii palju, aga kui neid rohkem hakkab olema, siis arvan, et võib teravamaks muutuda see probleem," lausus ta. "Loodame, et need inimesed, kes tulevad, räägivad inglise keelt, see oleks kõige lihtsam".

Võõrsilt siia tulnute haigused ei ole ise Egiptuses elanud Tuunase hinnangul teistsugused kui Eestis - põhilised on ikka külmetused ja traumad. Ka vaktsiinid on üldiselt igal pool samad, küsitav on aga sõjakoldest tulnud laste vaktsineeritus.



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: