Eestlannast moslem: islamiusulisi ravides tuleb arvestada teatud keeldudega ({{commentsTotal}})

Foto on illustratiivne. Autor: Siim Lõvi /ERR

Alkoholi sisaldavad ravimid või seaželatiiniga tehtud kapslid moslemitele ei sobi, kuid pagulaste ravimise puhul võib kõige suurem probleem olla keelebarjäär, tõdes ERRi uudisteportaalile eestlannast moslem Ere Tuunas, kes konverentsil „Kiirabi 2016” rääkis islamiusuliste patsientidega tegelemisest.

Tuunas ütles ERRi uudisteportaalile, et islamiusuliste ravi puhul tuleb tähelepanu pöörata, kuidas vaadatakse sellele, et naisarst tegeleb meespatsiendiga või vastupidi. Suhtumine sellesse oleneb konkreetse inimese usutasandist.

Samuti tuleb arvesse võtta toiduga seotud keelde. "Sealiha ei sööda, alkoholi ei tarvitata ja see käib ka ravimite kohta. Kui on alkoholiga ravimid, piirituse baasil tehtud tilgad või seaželatiiniga tehtud kapslid, kõik need toiduga seotud asjad, mida inimene peab sisse võtma," loetles Tuunas.

Kui niisugustele ravimitele alternatiivi ei ole, tuleb tema sõnul lähtuda sellest, et inimese elu on tähtsam kui usureeglid.

"Islamis on erandid täiesti lubatud, aga see on ka inimese enda valik - kui patsient ikkagi keeldub sellest ja ta on teadvusel ja lihtsalt ei võta neid ravimeid, siis ei ole tegelikult ilmselt midagi, mida arst suudaks teha," nentis Tuunas.

Samas peab ta arstiabi vajavate pagulaste puhul kõige teravamaks hoopis kommunikatsiooniprobleemi, sest näiteks Süürias on küll rangema usuga piirkondi, aga üldiselt on süürlased suhtumises üsna vabad.

"Naised seal nii väga ei katagi ennast, arvan, et see ei olegi nende puhul nii suur probleem kui kommunikatsiooniprobleem, et lihtsalt ei suudeta rääkida omavahel, et ei ole ühist keelt ja siis jääbki see asi poolikuks," märkis ta.

Tuunase sõnul võib keeruline olukord tekkida just siis, kui näiteks nigela keeleoskusega pagulane keset ööd kiirabi vajab, sest sellisel hetkel ei ole tõlki leida lihtne. "Meil ei ole neid araabia keele tõlke nii palju. Praegu ei ole ka pagulasi nii palju, aga kui neid rohkem hakkab olema, siis arvan, et võib teravamaks muutuda see probleem," lausus ta. "Loodame, et need inimesed, kes tulevad, räägivad inglise keelt, see oleks kõige lihtsam".

Võõrsilt siia tulnute haigused ei ole ise Egiptuses elanud Tuunase hinnangul teistsugused kui Eestis - põhilised on ikka külmetused ja traumad. Ka vaktsiinid on üldiselt igal pool samad, küsitav on aga sõjakoldest tulnud laste vaktsineeritus.



Liisi Koikson elust Londonis: hindan inimesi, kes jaksavad seal olla pikki aastaid

Liisi Koikson avaldab uue heliplaadi "Coffe for One", millel kõlavad esmakordselt ka lauljatari enda salvestatud laulud. Mitmed lood on inspireeritud Koiksoni Londoni perioodist.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.