Külli Taro: riigifirmade jamade eest vastutajad ja korruptsiooniskandaalidesse sattunud võiks lugema õppida ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sirelite õitsemise aeg, see kõige värvilisem aeg suvest, toob mulle meelde koolieksamid. Just mai lõpus on tavapäraselt õpilastel see kõige tihedam periood, mil enne teenitud vaheajale jäämist tuleb teha viimased kurnavad pingutused. Õhk on hullutavatest lõhnadest paks ja hing ihkab juba suvist puhkust, aga enne on vaja veel palju-palju lugeda, meelde jätta või kirja panna.

Kuigi just see suvi tuleb minu jaoks teisiti, sest pärast 30 aastat kestnud õpinguid erinevatel haridustasemetel hülgan juba igavesena näiva õpilase staatuse. Vähemalt selleks korraks.

Aga mida ma olen siis niivõrd pika aja jooksul õieti õppinud? Kui nüüd konkreetsed teadmised ja oskused kõrvale jätta, siis üks oluline õppetund on kindlasti olnud see, et edu alus on ettenähtud materjalide korralik läbilugemine.

Eeskätt on just välisülikoolide kogemus näidanud, et parimate õppejõudude töö põhineb eeldusel, et üliõpilased on kogu vajaliku lugemisvara läbi töötanud. Kui sa seda ei tee, siis pole isegi mõtet loengusse või seminari minna, sest sa lihtsalt ei saa millestki aru ega oska kaasa rääkida. Ehk ilma lugemata jäävad õppetükid omandamata. Aga need, kes eeltööd tegemata lihtsalt sõna sekka öelda püüavad, jäävad alati vahele.

Ehk sellest ongi tulenenud harjumus, et ka tööelus püüan alati koosoleku materjalid eelnevalt läbi lugeda. Kui muidugi võimalus ja piisavalt ettevalmistusaega üldse antakse. Kurbusega olen aga ikka ja jälle tõdenud, et riigisektoris on selline praktika tihti pigem erand kui reegel. Ja nii ongi iga koosoleku juhataja raske otsuse ees, kui palju aega pühendada materjalide tutvustamisele. Kui tutvustada, siis on maha visatud nende aeg, kes eelnevalt kõik läbi lugenud. Kui ei tutvusta, siis ei suuda osa seltskonnast arutelust osa võtta. Ebaefektiivsed variandid mõlemad.

Ka õppejõuna loen üliõpilaste kodused tööd ikka läbi. Vahel tundub, et see isegi üllatab tudengeid.

Üks minu endiseid ülemusi andis mulle kunagi väga hea õppetunni. Esimesel päeval uues ametis sattusin kohe koosolekule. Polnud mul selleks hetkeks aimugi, mis toimub. Polnud veel õieti arvutit ega vajalikku ligipääsu materjalidele antudki. Ent siis uuriti ootamatult, kas mul ka küsimusi on. Pobisesin midagi kohmetult esimesest tööpäevast. Seepeale teatas asutuse juht, et mööblit pole meil siia vaja. Oi see tundus tollal nii ebaõiglane! Aga tegelikult oli tal ju õigus. Ehkki tolles situatsioonis oli kriitika asjatu, pole lihtsalt tagumikutunde koosolekul istudes ju tõepoolest mõtet koguda. Pealegi on istumine väga ebatervislik.

Aga miks just käesoleval nädalal selline teema üles võtta? Aga kas teie ei ole väsinud nendest lõpututest riigi äriühingute jamadest? Ja korruptsiooniskandaali sattunud ametiisikute juhtumitest? Igale uuele jamale järgneb aga vastutajate tõdemus, et “nemad olid puu otsas, kui pauk käis”. Polnud olukorrast teadlikud. Ei saanud oma eksimusest aru. Ei tunne süüd.

Sellise teadmatuse raviks soovitangi soojalt lugemist. Alustada võib näiteks äriseadustikust ja äriühingute nõukogu liikmete vastutuse sätetest. Seejärel vaadata, mida korruptsioonivastane seadus ütleb korruptiivse tulu või ametiisikute toimingupiirangute kohta. Paha ei teeks ka karistusseadustiku ja kelmuse regulatsiooniga tutvumine.

Kui need etapid läbitud, võiks asuda igapäevase tegevuse juurde ehk läbi lugeda näiteks olulisemad lepingud või asutuse (sise)auditi materjalid. Järgmine meistriklass on oskus ridade vahelt lugeda ja asjakohaseid küsimusi esitada. See ravi aitab muidugi eeldusel, et eksimine teadmatuse tõttu on siiras. Teadmiste puudumine on ravitav, sihilik pahatahtlikkus mitte. Ent “mööblit” pole tõesti ühegi koosoleku laua taha vaja.

Tegelikult näitavad aga skandaalid omamoodi siiski Eesti õiguskorra tugevust. Et eksimused ei lähe pikas perspektiivis läbi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: