Külli Taro: riigifirmade jamade eest vastutajad ja korruptsiooniskandaalidesse sattunud võiks lugema õppida ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sirelite õitsemise aeg, see kõige värvilisem aeg suvest, toob mulle meelde koolieksamid. Just mai lõpus on tavapäraselt õpilastel see kõige tihedam periood, mil enne teenitud vaheajale jäämist tuleb teha viimased kurnavad pingutused. Õhk on hullutavatest lõhnadest paks ja hing ihkab juba suvist puhkust, aga enne on vaja veel palju-palju lugeda, meelde jätta või kirja panna.

Kuigi just see suvi tuleb minu jaoks teisiti, sest pärast 30 aastat kestnud õpinguid erinevatel haridustasemetel hülgan juba igavesena näiva õpilase staatuse. Vähemalt selleks korraks.

Aga mida ma olen siis niivõrd pika aja jooksul õieti õppinud? Kui nüüd konkreetsed teadmised ja oskused kõrvale jätta, siis üks oluline õppetund on kindlasti olnud see, et edu alus on ettenähtud materjalide korralik läbilugemine.

Eeskätt on just välisülikoolide kogemus näidanud, et parimate õppejõudude töö põhineb eeldusel, et üliõpilased on kogu vajaliku lugemisvara läbi töötanud. Kui sa seda ei tee, siis pole isegi mõtet loengusse või seminari minna, sest sa lihtsalt ei saa millestki aru ega oska kaasa rääkida. Ehk ilma lugemata jäävad õppetükid omandamata. Aga need, kes eeltööd tegemata lihtsalt sõna sekka öelda püüavad, jäävad alati vahele.

Ehk sellest ongi tulenenud harjumus, et ka tööelus püüan alati koosoleku materjalid eelnevalt läbi lugeda. Kui muidugi võimalus ja piisavalt ettevalmistusaega üldse antakse. Kurbusega olen aga ikka ja jälle tõdenud, et riigisektoris on selline praktika tihti pigem erand kui reegel. Ja nii ongi iga koosoleku juhataja raske otsuse ees, kui palju aega pühendada materjalide tutvustamisele. Kui tutvustada, siis on maha visatud nende aeg, kes eelnevalt kõik läbi lugenud. Kui ei tutvusta, siis ei suuda osa seltskonnast arutelust osa võtta. Ebaefektiivsed variandid mõlemad.

Ka õppejõuna loen üliõpilaste kodused tööd ikka läbi. Vahel tundub, et see isegi üllatab tudengeid.

Üks minu endiseid ülemusi andis mulle kunagi väga hea õppetunni. Esimesel päeval uues ametis sattusin kohe koosolekule. Polnud mul selleks hetkeks aimugi, mis toimub. Polnud veel õieti arvutit ega vajalikku ligipääsu materjalidele antudki. Ent siis uuriti ootamatult, kas mul ka küsimusi on. Pobisesin midagi kohmetult esimesest tööpäevast. Seepeale teatas asutuse juht, et mööblit pole meil siia vaja. Oi see tundus tollal nii ebaõiglane! Aga tegelikult oli tal ju õigus. Ehkki tolles situatsioonis oli kriitika asjatu, pole lihtsalt tagumikutunde koosolekul istudes ju tõepoolest mõtet koguda. Pealegi on istumine väga ebatervislik.

Aga miks just käesoleval nädalal selline teema üles võtta? Aga kas teie ei ole väsinud nendest lõpututest riigi äriühingute jamadest? Ja korruptsiooniskandaali sattunud ametiisikute juhtumitest? Igale uuele jamale järgneb aga vastutajate tõdemus, et “nemad olid puu otsas, kui pauk käis”. Polnud olukorrast teadlikud. Ei saanud oma eksimusest aru. Ei tunne süüd.

Sellise teadmatuse raviks soovitangi soojalt lugemist. Alustada võib näiteks äriseadustikust ja äriühingute nõukogu liikmete vastutuse sätetest. Seejärel vaadata, mida korruptsioonivastane seadus ütleb korruptiivse tulu või ametiisikute toimingupiirangute kohta. Paha ei teeks ka karistusseadustiku ja kelmuse regulatsiooniga tutvumine.

Kui need etapid läbitud, võiks asuda igapäevase tegevuse juurde ehk läbi lugeda näiteks olulisemad lepingud või asutuse (sise)auditi materjalid. Järgmine meistriklass on oskus ridade vahelt lugeda ja asjakohaseid küsimusi esitada. See ravi aitab muidugi eeldusel, et eksimine teadmatuse tõttu on siiras. Teadmiste puudumine on ravitav, sihilik pahatahtlikkus mitte. Ent “mööblit” pole tõesti ühegi koosoleku laua taha vaja.

Tegelikult näitavad aga skandaalid omamoodi siiski Eesti õiguskorra tugevust. Et eksimused ei lähe pikas perspektiivis läbi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



eesti eesistumise avakontsert
Kaia KanepiKaia Kanepi
Kaia Kanepi kaotas Wimbledonis heitlikult kulgenud põnevuskohtumise

Eesti naiste tennise teine reket Kaia Kanepi (WTA 544.) jaoks lõppes tänavune Wimbledoni tenniseturniir kvalifikatsiooni teises ringis, kui ta kaotas maailma edetabelis 166. koha hoidvale Austraaliat esindavale venelannale Arina Rodionovale 6:2, 2:6, 5:7.

Uuendatud: 15:11 
Riigikogu maratonistung, kus valmis enamus 1. juulil jõustuvatest seadustest.Riigikogu maratonistung, kus valmis enamus 1. juulil jõustuvatest seadustest.
1. juulist jõustub sadakond seadust

1. juulist jõustub Eestis 257 uut õigusakti, nende hulgas on 88 seadust ja 169 määrust, mis puudutavad mitmeid erinevaid valdkondi. 

"Avatari" uusi osasid saab näha juba paari aasta pärast"Avatari" uusi osasid saab näha juba paari aasta pärast
"Avatar 2" tutvustab 3D-efekti, mis saavutatakse ilma spetsiaalsete prillideta

Režissöör James Cameron plaanib tuua filmi "Avatar 2" kinodesse tehnoloogiaga, mis võimaldab tekitada 3D-efekti ka ilma spetsiaalseid prille kandmata.

Aktsiisitõusude mõjul käivad eestlased Lätist alkoholi ostmas. Õiguskantsler peab täiendavaid aktsiisitõuse põhiseadusevastaseks.Aktsiisitõusude mõjul käivad eestlased Lätist alkoholi ostmas. Õiguskantsler peab täiendavaid aktsiisitõuse põhiseadusevastaseks.
Riigikohus teeb otsuse alkoholiaktsiisi tõusu põhiseaduslikkuse kohta

Riigikohus teeb reedel otsuse õiguskantsler Ülle Madise taotluses alkoholiaktsiisi tõusu kehtetuks tunnistamiseks.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics