Külli Taro: riigifirmade jamade eest vastutajad ja korruptsiooniskandaalidesse sattunud võiks lugema õppida ({{commentsTotal}})

Külli Taro. Autor: Postimees/Scanpix

Sirelite õitsemise aeg, see kõige värvilisem aeg suvest, toob mulle meelde koolieksamid. Just mai lõpus on tavapäraselt õpilastel see kõige tihedam periood, mil enne teenitud vaheajale jäämist tuleb teha viimased kurnavad pingutused. Õhk on hullutavatest lõhnadest paks ja hing ihkab juba suvist puhkust, aga enne on vaja veel palju-palju lugeda, meelde jätta või kirja panna.

Kuigi just see suvi tuleb minu jaoks teisiti, sest pärast 30 aastat kestnud õpinguid erinevatel haridustasemetel hülgan juba igavesena näiva õpilase staatuse. Vähemalt selleks korraks.

Aga mida ma olen siis niivõrd pika aja jooksul õieti õppinud? Kui nüüd konkreetsed teadmised ja oskused kõrvale jätta, siis üks oluline õppetund on kindlasti olnud see, et edu alus on ettenähtud materjalide korralik läbilugemine.

Eeskätt on just välisülikoolide kogemus näidanud, et parimate õppejõudude töö põhineb eeldusel, et üliõpilased on kogu vajaliku lugemisvara läbi töötanud. Kui sa seda ei tee, siis pole isegi mõtet loengusse või seminari minna, sest sa lihtsalt ei saa millestki aru ega oska kaasa rääkida. Ehk ilma lugemata jäävad õppetükid omandamata. Aga need, kes eeltööd tegemata lihtsalt sõna sekka öelda püüavad, jäävad alati vahele.

Ehk sellest ongi tulenenud harjumus, et ka tööelus püüan alati koosoleku materjalid eelnevalt läbi lugeda. Kui muidugi võimalus ja piisavalt ettevalmistusaega üldse antakse. Kurbusega olen aga ikka ja jälle tõdenud, et riigisektoris on selline praktika tihti pigem erand kui reegel. Ja nii ongi iga koosoleku juhataja raske otsuse ees, kui palju aega pühendada materjalide tutvustamisele. Kui tutvustada, siis on maha visatud nende aeg, kes eelnevalt kõik läbi lugenud. Kui ei tutvusta, siis ei suuda osa seltskonnast arutelust osa võtta. Ebaefektiivsed variandid mõlemad.

Ka õppejõuna loen üliõpilaste kodused tööd ikka läbi. Vahel tundub, et see isegi üllatab tudengeid.

Üks minu endiseid ülemusi andis mulle kunagi väga hea õppetunni. Esimesel päeval uues ametis sattusin kohe koosolekule. Polnud mul selleks hetkeks aimugi, mis toimub. Polnud veel õieti arvutit ega vajalikku ligipääsu materjalidele antudki. Ent siis uuriti ootamatult, kas mul ka küsimusi on. Pobisesin midagi kohmetult esimesest tööpäevast. Seepeale teatas asutuse juht, et mööblit pole meil siia vaja. Oi see tundus tollal nii ebaõiglane! Aga tegelikult oli tal ju õigus. Ehkki tolles situatsioonis oli kriitika asjatu, pole lihtsalt tagumikutunde koosolekul istudes ju tõepoolest mõtet koguda. Pealegi on istumine väga ebatervislik.

Aga miks just käesoleval nädalal selline teema üles võtta? Aga kas teie ei ole väsinud nendest lõpututest riigi äriühingute jamadest? Ja korruptsiooniskandaali sattunud ametiisikute juhtumitest? Igale uuele jamale järgneb aga vastutajate tõdemus, et “nemad olid puu otsas, kui pauk käis”. Polnud olukorrast teadlikud. Ei saanud oma eksimusest aru. Ei tunne süüd.

Sellise teadmatuse raviks soovitangi soojalt lugemist. Alustada võib näiteks äriseadustikust ja äriühingute nõukogu liikmete vastutuse sätetest. Seejärel vaadata, mida korruptsioonivastane seadus ütleb korruptiivse tulu või ametiisikute toimingupiirangute kohta. Paha ei teeks ka karistusseadustiku ja kelmuse regulatsiooniga tutvumine.

Kui need etapid läbitud, võiks asuda igapäevase tegevuse juurde ehk läbi lugeda näiteks olulisemad lepingud või asutuse (sise)auditi materjalid. Järgmine meistriklass on oskus ridade vahelt lugeda ja asjakohaseid küsimusi esitada. See ravi aitab muidugi eeldusel, et eksimine teadmatuse tõttu on siiras. Teadmiste puudumine on ravitav, sihilik pahatahtlikkus mitte. Ent “mööblit” pole tõesti ühegi koosoleku laua taha vaja.

Tegelikult näitavad aga skandaalid omamoodi siiski Eesti õiguskorra tugevust. Et eksimused ei lähe pikas perspektiivis läbi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Liisi Koikson elust Londonis: hindan inimesi, kes jaksavad seal olla pikki aastaid

Liisi Koikson avaldab uue heliplaadi "Coffe for One", millel kõlavad esmakordselt ka lauljatari enda salvestatud laulud. Mitmed lood on inspireeritud Koiksoni Londoni perioodist.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.