EAS: Estonishing ei asenda Eesti märgi otsimist ({{commentsTotal}})

Hollandi linna Eindhoveni turundusjuhi Peter Kentie pakutud Eesti turundus-kontseptsioon Estonishing ei asenda riigi brändi otsimist, leiab Ettevõtluse Arendamise sihtasutus (EAS). Siiski ei heida sihtasutus ideed kõrvale ja loodab seda kampaaniates edaspidi ära kasutada.

"Ma arvan, et sellel ajastul, kui start-up'ide näol proovitakse erinevaid lahendusi, ongi mõistlik proovida seda ideed erinevates turunduskampaaniates. Kuna Peter Kentie on öelnud, et ta on avanud selle diskussiooni ja on valmis andma selle Eestile tasuta, siis praegu ongi õige aeg seda katsetada," märkis EAS-i juht Hanno Tomberg "Aktuaalsele kaamerale".

Tomberg lubas koos idee autori ja kohalike disaineritega asja arutada. Kriitikana kõlab, et tegemist pole terviklahendusega ja sõnamängu piiratus ühe keele raames.

Estonishing kõlab nagu asthonishing ehk inglise keeles hämmastav, üllatav. Samuti tähekombinatsioon EST, mis inglise keeles märgib ülivõrret. Coolest – lahedaim, kindest – lahkeim, fastest – kiireim.

Mida arvavad Estonishingist turistid?

Peter Kentie ideed on meedias kiidetud ja laidetud, aga siiski jääb õhku küsimus, kas see püüab turistide tähelepanu.

"See pole väga originaalne. Ma ei tunne Eestit väga, aga see on reklaam nagu iga teine," märkis Carol, turist Prantsusmaalt.
"Mulle meeldib kuidas pildid on seotud nende mõtetega ja fookuses on Eesti nime lühend," ütles Megan, turist USA-st.
"Tavaline. See ei väljenda mitte midagi. See, et kasutatakse sõna EST, see ei tähenda mu jaoks midagi," nentis turist Soomest.

Toimetaja: Merit Maarits



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: