Suure-Jaani kool korraldas lastele tehnikapäeva, et tulevased erialavalikud lihtsamaks muuta ({{commentsTotal}})

Suure-Jaani kool korraldas koostöös lapsevanemate ja koostööpartneritega valla lastele Sürgaveres tehnikapäeva, et tuua koolipäeva vaheldust ning anda aimu, millega kodukandis tegeleda saab või millist ametit tasuks tulevikus õppida.

Tehnikapäevast sai osa üle viiesaja Suure-Jaani valla lapse ja noore. Eesmärk oli tutvustada noortele tehnikat, mis võiks juhatada neid hobi või tulevase kutsetöö juurde. Nii mõnigi täna näidatud tehnikavidin on valminud kohalike meistrite käe all, lapsevanemad ja koostööpartnerid, kes päeva õnnestumisse panustasid, tegid seda tasuta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mul on omal viis last ja ma tahan neile pakkuda võimalikult erinevaid võimalusi ja valikuid, kuigi valikud teevad lõpuks siiski nemad," ütles Sürgavere tehnikapäeva peakorraldaja Vahur Vingisaar.

Suure-Jaani kooli õpilased Lisandra, Ardo ja Henry ei kartnud kihutada mootorrattal, sõita soomukis ja ronida sõjamasinatele. Nii mõnigi neist sai esimest korda katsuda robotit.

"Käisime soomukitel sõitmas ja käisime muuseumit vaatamas. Muuseum oli kõige toredam," rääkis Suure-Jaani Kooli 2. klassi õpilane Ardo Tulp.

Suure-Jaani Kooli teine 2. klassi õpilane Lisandra Paltsmar ütles, et nad said katsuda robotkoera ja käia vanas talus. "Jaa, väga äge oli!"

Suure-Jaani Kooli 2. klassi klassijuhataja Reeda Sadami sõnul olid õpilased väga põnevil kõikidest masinatest. "Neid üllatasid väga põllumajandusmasinad ja just metsa tegemise masinad. Kui me jõudsime krossirataste juurde, tundus, et terve klass hakkab krossi sõitma. Aga nüüd, kui me oleme siin militaartehnika juures, siis tundub et nad on kõik tulevased Kaitseliidu liikmed."

Suure-Jaani Kooli 3. klassi õpilane Henry Tikut nõustus, et sellisel üritusel on toredam olla kui koolipingis. "Siin saab teada ka hästi palju sellist, mida tavalises koolis teada ei saa."

Toimetaja: Merit Maarits



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: