Suure-Jaani kool korraldas lastele tehnikapäeva, et tulevased erialavalikud lihtsamaks muuta ({{commentsTotal}})

Suure-Jaani kool korraldas koostöös lapsevanemate ja koostööpartneritega valla lastele Sürgaveres tehnikapäeva, et tuua koolipäeva vaheldust ning anda aimu, millega kodukandis tegeleda saab või millist ametit tasuks tulevikus õppida.

Tehnikapäevast sai osa üle viiesaja Suure-Jaani valla lapse ja noore. Eesmärk oli tutvustada noortele tehnikat, mis võiks juhatada neid hobi või tulevase kutsetöö juurde. Nii mõnigi täna näidatud tehnikavidin on valminud kohalike meistrite käe all, lapsevanemad ja koostööpartnerid, kes päeva õnnestumisse panustasid, tegid seda tasuta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mul on omal viis last ja ma tahan neile pakkuda võimalikult erinevaid võimalusi ja valikuid, kuigi valikud teevad lõpuks siiski nemad," ütles Sürgavere tehnikapäeva peakorraldaja Vahur Vingisaar.

Suure-Jaani kooli õpilased Lisandra, Ardo ja Henry ei kartnud kihutada mootorrattal, sõita soomukis ja ronida sõjamasinatele. Nii mõnigi neist sai esimest korda katsuda robotit.

"Käisime soomukitel sõitmas ja käisime muuseumit vaatamas. Muuseum oli kõige toredam," rääkis Suure-Jaani Kooli 2. klassi õpilane Ardo Tulp.

Suure-Jaani Kooli teine 2. klassi õpilane Lisandra Paltsmar ütles, et nad said katsuda robotkoera ja käia vanas talus. "Jaa, väga äge oli!"

Suure-Jaani Kooli 2. klassi klassijuhataja Reeda Sadami sõnul olid õpilased väga põnevil kõikidest masinatest. "Neid üllatasid väga põllumajandusmasinad ja just metsa tegemise masinad. Kui me jõudsime krossirataste juurde, tundus, et terve klass hakkab krossi sõitma. Aga nüüd, kui me oleme siin militaartehnika juures, siis tundub et nad on kõik tulevased Kaitseliidu liikmed."

Suure-Jaani Kooli 3. klassi õpilane Henry Tikut nõustus, et sellisel üritusel on toredam olla kui koolipingis. "Siin saab teada ka hästi palju sellist, mida tavalises koolis teada ei saa."

Toimetaja: Merit Maarits



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: