Suure-Jaani kool korraldas lastele tehnikapäeva, et tulevased erialavalikud lihtsamaks muuta ({{commentsTotal}})

Suure-Jaani kool korraldas koostöös lapsevanemate ja koostööpartneritega valla lastele Sürgaveres tehnikapäeva, et tuua koolipäeva vaheldust ning anda aimu, millega kodukandis tegeleda saab või millist ametit tasuks tulevikus õppida.

Tehnikapäevast sai osa üle viiesaja Suure-Jaani valla lapse ja noore. Eesmärk oli tutvustada noortele tehnikat, mis võiks juhatada neid hobi või tulevase kutsetöö juurde. Nii mõnigi täna näidatud tehnikavidin on valminud kohalike meistrite käe all, lapsevanemad ja koostööpartnerid, kes päeva õnnestumisse panustasid, tegid seda tasuta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mul on omal viis last ja ma tahan neile pakkuda võimalikult erinevaid võimalusi ja valikuid, kuigi valikud teevad lõpuks siiski nemad," ütles Sürgavere tehnikapäeva peakorraldaja Vahur Vingisaar.

Suure-Jaani kooli õpilased Lisandra, Ardo ja Henry ei kartnud kihutada mootorrattal, sõita soomukis ja ronida sõjamasinatele. Nii mõnigi neist sai esimest korda katsuda robotit.

"Käisime soomukitel sõitmas ja käisime muuseumit vaatamas. Muuseum oli kõige toredam," rääkis Suure-Jaani Kooli 2. klassi õpilane Ardo Tulp.

Suure-Jaani Kooli teine 2. klassi õpilane Lisandra Paltsmar ütles, et nad said katsuda robotkoera ja käia vanas talus. "Jaa, väga äge oli!"

Suure-Jaani Kooli 2. klassi klassijuhataja Reeda Sadami sõnul olid õpilased väga põnevil kõikidest masinatest. "Neid üllatasid väga põllumajandusmasinad ja just metsa tegemise masinad. Kui me jõudsime krossirataste juurde, tundus, et terve klass hakkab krossi sõitma. Aga nüüd, kui me oleme siin militaartehnika juures, siis tundub et nad on kõik tulevased Kaitseliidu liikmed."

Suure-Jaani Kooli 3. klassi õpilane Henry Tikut nõustus, et sellisel üritusel on toredam olla kui koolipingis. "Siin saab teada ka hästi palju sellist, mida tavalises koolis teada ei saa."

Toimetaja: Merit Maarits



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: