OSCE: Donbassi relvarahurikkumised kolmekordistusid kahe päevaga ({{commentsTotal}})

Isehakanud Donetski rahvavabariigi relvajõudude õppused Donetski lähedal 2016. aasta veebruaris.
Isehakanud Donetski rahvavabariigi relvajõudude õppused Donetski lähedal 2016. aasta veebruaris. Autor/allikas: Aleksander Jermošenko/Reuters/Scanpix

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) erivaatlusmissiooni asejuht Alexander Hug ütles, et relvarahurikkumiste hulk Donbassis on kahe päevaga kolmekordistunud.

"Lihavõtete ajal julgeolekuolukord mõnevõrra paranes, samuti saime mõningaid häid poliitilisi uudiseid Berliinist ja Minskist ning ma lootsin, et selle tulemusena rakendatakse selgeid meetmeid relvarahu püsivamaks muutmiseks. Tänaseks on mul juba lootusi vähem. Eile me tuvastasime tunaeilsega võrreldes relvarahurikkumiste kolmekordse sagenemise," ütles Hug.

Ta rõhutas, et vägivallatase on kõrgeim Avdijivkas ja Donetski lennujaama juures. "Eelnevad aruanded näitavad, et kolm Ukraina sõdurit sai haavata, üks seejuures väga raskelt," tõdes Hug.

Hugi sõnul võib märgata seost vaatlusmissioonile kehtestatud piirangute ja Minski lepete rikkumise vahel. Ta ütles, et reedel peatasid Donetski sissid kahe kaamera töö piirkonnas, kus ennist leidis aset vägivald. Hugi sõnutsi tahavad mõned vägivalda avalikkuse eest varjata.

Missiooni asejuht meenutas ka demineerimise ja relvarahust kinnipidamise vajadust.

"Olukord hakkab taas kontrolli alt väljuma. Pooled sattusid vägivallakeerisesse. Muret tekitab ka see, et nad ei suutnud kasutada vägivalla peatamiseks võimalusi, mida pakkus Normandia neliku kohtumine Berliinis," sõnas Hug.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: BNS



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: