Tsipras mõistis Putini Kreeka-visiidil Venemaa vastased sanktsioonid hukka ({{commentsTotal}})

{{1464424906000 | amCalendar}}

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles Ateenas ühisel pressikonverentsil Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid ei ole mõjusad. Putin märkis seoses Krimmiga, et "see teema on igaveseks suletud" ning hoiatas Washingtoni raketibaaside rajamise eest Euroopasse, sest see on tema sõnul otsene julgeolekuoht tema riigile.

"Me oleme korduvalt öelnud, et see militariseerimise nõiaring, külma sõja retoorika ja sanktsioonid ei ole viljakad. Lahendus on dialoogis," vahendas BBC Tsiprase sõnu.

Putin ütles pressikonverentsil, et Krimmi teema on igaveseks suletud. "Mis puudutab Krimmi, siis see küsimus on igaveseks lõpetatud. Venemaa ei aruta sel teemal kellegagi," ütles ta.

Putin ütles ka, et Venemaa on sunnitud vastama USA sammudele Euroopas, hoiatades, et Washingtoni raketibaasid Rumeenias ja Poolas on otsene oht tema riigi julgeolekule.

"Kui eile Rumeenia neis piirkondades elavad inimesed veel ei teadnud, mida tähendab olla sihikul, siis täna oleme me sunnitud võtma kasutusele teatud meetmed, et tagada meie julgeolek," rääkis Putin.

Niinistö peab Putini avaldust "kahetsusväärseks"

Soome president Sauli Niinistö kommenteeris Putini avaldust seoses raketibaaside rajamisega Poolasse ja Rumeeniasse ning tõdes, et selline avaldus on kahetsusväärne, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ta kasutas raketikaitsekilbi ja võib-olla isegi NATO operatsioonide kohta Euroopas karme sõnu. Sellise avalduse ajastatus on kahetsusväärne, sest just nüüd käivad jõupingutused, et leida ühisosa nii Süüria kui ka Ukraina kriisis,“ nentis Niinistö."

Mais alustas Lõuna-Rumeenias tegevust USA raketitõrjebaas. Poola baas peaks tegevust alustama 2018. aastal. USA sõnul on raketikilp NATO riikide kaitsmiseks lühi- ja keskmaarakettide vastu, mis võivad tulla eelkõige Lähis-Idast.

Venemaa president Vladimir Putin on visiidil Kreekas, rõhutamaks kahe riigi erilist suhet. Tegemist on Putini esimese visiidiga Euroopa Liidu riiki viimase poole aasta jooksul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Olulisel kohal oli visiidi käigus ka rõhutamine, et tegemist on kahe ordodoksliku riigiga. Täna käisid Putin ja Vene ordotoksi kiriku pea, pariarh Kirill pühal Athose mäel, kus Putini auks toimunud jumalateenistusel rõhutati, et Vene õigeusklikke seovad selle püha paigaga tuhandeaastased sidemed.

Toimetaja: Merili Nael, Merit Maarits



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: