"Rahva teenrid": uurimisorganid ei alusta ühtegi asja tühjalt kohalt ({{commentsTotal}})

Kajar Lember.
Kajar Lember. Autor/allikas: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

Uurimisorganid ei alusta ühegi asja uurimist tühjalt kohalt ja ilmselt oli ka Kajar Lemberi puhul põhjust seda alustada, leiti Vikerraadio saates "Rahva teenrid".

Kajar Lemberile esitati sel nädalal kahtlustus, et ta on võtnud altkäemaksu seoses Raadi kinnistu arendamisega, avalike tualettide paigaldamisega ja linna raha eraldamisega. Samuti on eeluurimisel selgunud, et Lember võis eraäri ajamisel olla seotud ligi 850 000 euro ulatuses eurotoetuste väljapetmisega.

ERR-i uudistejuht Urmet Kook tõdes raadiosaates, et siiani ei olnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) nii suurde skandaali sattunud. Tema sõnul oli huvitav vaadata, kuidas erakond sellises uudses skandaalis käitub.

"Algul oli tunne küll, et ei osata adekvaatselt käituda - kõige tobedam on poliitilisel juhil end sellisel puhul peitu pugeda ja mitte kommenteerida - , aga üsna ruttu õpiti sellest ja järgmisel päeval olid parteijuhid võimelised kaamera ees rääkima," ütles Kook.

"Ja ehkki pärast ülekuulamiselt vabanemist ka Kajar Lember üritas alguses ennast peita, siis lõpuks sai ta aru, et lõputult peita ei saa ning tuli ka kaamera ette ja rääkis. Sellistes olukordades on selline käitumine mõistlik. Aga lõppkokkuvõttes me ei tea kahtlustuse sisu nii täpselt, me aimame, millega võis tegu olla," lisas ta.

Kook märkis, et uurimisorganid ei alusta ühtegi uurimist tühjalt kohalt. "Ju siis oligi mingit põhjust ikkagi seda teha ja alustada. Ma pole nõus, et sel puhul peab rõhutatult ütlema, et asi on alles kahtlustus ja ootame ära, kui asi jõuab kohtusse. Meenutame ka teisi juhtumeid, mis on meil olnud arutlusel ja tuleb poliitikuid võtta ühe pulgaga," arvas ta.

Postimehe arvamustoimetuse juht Neeme Korv meenutas, et ka SDE-l on ajaloos olnud erinevaid skandaalsemaid juhtumeid, näiteks erastamisega seotult, kuid sedalaadi asja mitte.

"Aga mulle meeldis see, et siin ei hakatud kohe tekitama mingitu juttu, mis on aeg-ajalt kõlanud, et tegemist on mingi suure poliitilise kombinatsiooniga. Siin on ikka puhtalt uurimisorganite teema, austagem nende tööd," lisas ta.

Estonian Airi allakäiguahela käivitas majanduskriis ja SAS

Sel nädalal ilmus ka riigikontrolli audit Estonian Airi rahastamise kohta, milles kritiseeritakse toonase valitsuse tööd.

Urmet Kook rääkis saates, et ministrid läksid teadlikult selle peale välja, et võtsid vastu põhimõtteliselt poliitilise otsuse, et Eesti peab olema koht, kus on Tallinnas baseeruv lennufirma.

"See oli kõikide otsuste ja valikute aluseks. Ilmselt siis mingil hetkel hinnati valesti ka seda, kuidas Euroopa Komisjon riigiabi otsuseid võib käsitleda," sõnas Kook.

"Minu jaoks on üks küsimus see, et Euroopa Liidus on täna selge, et Eesti on võrreldes Kesk- ja Lääne-Euroopa riikidega perifeerne koht, aga kui Tallinnale ja sellistele suurtele kesksetele kohtadele, kus on väga suur maht ka taga, kehvitvad ühesugused reeglid, siis minu jaoks on natuke ebaõiglane see olukord. Aga küsimus on selles, kas sellistel puhkudel peab minema teadlikult nende reeglitega vastuollu või peaks üritama neid reegleid muuta," lisas ta.

Koogi sõnul mõistab ta toonase peaministri Andrus Ansipi ja majandusministri Juhan Partsi loogikat, et nad hindasid lennufirma pankrotti minekuga seonduvaid kaudseid kahjusid Eesti majandusele oluliselt suuremaks, kui see otsus, mis Euroopa Komisjonist nende hinnangul oli tulemas.

Tema sõnul ei alanud aga Estonian Airi probleemid pihta majanduskriisist ja SAS-ist.

"Aus oleks öelda, et Estonian Airi jamad ei hakanud siis, kui riik tegid mingid otsused, vaid siis, kui SAS oli selle suuromanik, algas suur majanduskriis ja SAS ei tahtnud enam siia investeerida. Tegelikult algas asi pihta globaalsest majanduskriisist ja SAS-i suhtumisest - see oli kogu selle ahela käivitav koht," selgitas ta.

Saatejuht Aarne Rannamäe märkis aga saates, viidates Andrus Ansipi intervjuule ajalehes Postimees, et riigikontrolli auduti naeruvääristamine pole korrektne.

"Riigikontroll on teinud kogu aeg väga head tööd ja enamasti ei tee poliitikud auditist väljagi, kui poleks ajakirjandust, kes läheb ja pistab neile paberi nina alla. Üldiselt poliitikud riigikontrolli pabereid ei armast ja nendega ei arvesta," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: