Aasta Suurpere isa: lasterikastel peredel on vaja rohkem eneseusku ja julgust ({{commentsTotal}})

12. Suurperepäeval kuulutati välja Aasta Suurpere, kelleks sai 9-liikmeline perekond Aan Tartumaalt. Pereisa hinnangul oleks lasterikastel peredel vaja rohkem eneseusku ja julgust mõelda.

Janne ja Peeter Aani peres kasvab kokku seitse last. Noorim neist on neljakuune, vanim 15-aastane. Pereema Janne on praegu pisitütrega kodus. Isa Peeter töötab aga politsei- ja piirivalveametis. Vanemate sõnul tähendab rohkem rahvast ka rohkem ideid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui meie abikaasaga ütleme, et kuule, oleme kahekesi, lähme teeme väikse väljasõidu, teeme kuskil väikse tassi kohvi, siis see tähendab seda, et me oleme kahe väiksema lapsega. See on meie jaoks selline rahulik olemine," ütles pereisa Peeter.

"Loomulikult need õhtutunnid, kui lapsed on kõik oma tubades ja magavad, siis sageli lihtsalt istumegi ja saame rääkida niimoodi, et keegi vahele ei räägi ning arutada neid asju, mis päeval on jäänud arutamata," rääkis pereema Janne.

Perepilet ei tähenda ainult kahte täiskasvanut ja kahte last

Eesti lasterikaste perede liidu presidendi Aage Õunapi sõnul on mullu muudetud ja tänavu jõustunud peretoetuste seadus olnud lasterikastele peredele suureks abiks. Summa, mis praegu iga lapse pealt saadakse, on küll väike, kuid juba järgmisel suvel peaks suurte perede eelarvesse juurde tulema vähemalt 200 eurot. Õunapi hinnangul tunnevad praegu aga lasterikkad pered kõige rohkem puudust koosveedetud ajast. Nad sooviksid käia rohkem kontsertidel või pereparkides.

"See on täna tegelikult pere jaoks üsna kulukas ja sellele lihtsalt tulemisele ning sissepääsupiletile lisandub ka transpordikulu. Küll oleks tore, kui Eesti ettevõtted saaksid aru, et perepilet ei tähenda kahte täiskasvanut ja kahte last, vaid pere on pere – nii palju, kui seal lapsi parasjagu kasvab," selgitas Õunap.

Samas lisas Õunap, et paljud ettevõtted on juba näiteks loobunud äripartneritele tehtavatest jõulukingitustest ning suunanud selle raha hoopis laste huviringide toetamiseks.

Aasta Suurpere isa aga leiab, et pigem oleks vaja rohkem eneseusku ja julgust mõelda. "Tihtipeale tundub mulle, et vaadatakse seda, et klaas on pooltühi, aga võiks vaadata, et ta on pooltäis ja kuidas saaks sinna midagi juurde,"

Toimetaja: Merit Maarits



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: