Aasta Suurpere isa: lasterikastel peredel on vaja rohkem eneseusku ja julgust ({{commentsTotal}})

12. Suurperepäeval kuulutati välja Aasta Suurpere, kelleks sai 9-liikmeline perekond Aan Tartumaalt. Pereisa hinnangul oleks lasterikastel peredel vaja rohkem eneseusku ja julgust mõelda.

Janne ja Peeter Aani peres kasvab kokku seitse last. Noorim neist on neljakuune, vanim 15-aastane. Pereema Janne on praegu pisitütrega kodus. Isa Peeter töötab aga politsei- ja piirivalveametis. Vanemate sõnul tähendab rohkem rahvast ka rohkem ideid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui meie abikaasaga ütleme, et kuule, oleme kahekesi, lähme teeme väikse väljasõidu, teeme kuskil väikse tassi kohvi, siis see tähendab seda, et me oleme kahe väiksema lapsega. See on meie jaoks selline rahulik olemine," ütles pereisa Peeter.

"Loomulikult need õhtutunnid, kui lapsed on kõik oma tubades ja magavad, siis sageli lihtsalt istumegi ja saame rääkida niimoodi, et keegi vahele ei räägi ning arutada neid asju, mis päeval on jäänud arutamata," rääkis pereema Janne.

Perepilet ei tähenda ainult kahte täiskasvanut ja kahte last

Eesti lasterikaste perede liidu presidendi Aage Õunapi sõnul on mullu muudetud ja tänavu jõustunud peretoetuste seadus olnud lasterikastele peredele suureks abiks. Summa, mis praegu iga lapse pealt saadakse, on küll väike, kuid juba järgmisel suvel peaks suurte perede eelarvesse juurde tulema vähemalt 200 eurot. Õunapi hinnangul tunnevad praegu aga lasterikkad pered kõige rohkem puudust koosveedetud ajast. Nad sooviksid käia rohkem kontsertidel või pereparkides.

"See on täna tegelikult pere jaoks üsna kulukas ja sellele lihtsalt tulemisele ning sissepääsupiletile lisandub ka transpordikulu. Küll oleks tore, kui Eesti ettevõtted saaksid aru, et perepilet ei tähenda kahte täiskasvanut ja kahte last, vaid pere on pere – nii palju, kui seal lapsi parasjagu kasvab," selgitas Õunap.

Samas lisas Õunap, et paljud ettevõtted on juba näiteks loobunud äripartneritele tehtavatest jõulukingitustest ning suunanud selle raha hoopis laste huviringide toetamiseks.

Aasta Suurpere isa aga leiab, et pigem oleks vaja rohkem eneseusku ja julgust mõelda. "Tihtipeale tundub mulle, et vaadatakse seda, et klaas on pooltühi, aga võiks vaadata, et ta on pooltäis ja kuidas saaks sinna midagi juurde,"

Toimetaja: Merit Maarits



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema