Aasta Suurpere isa: lasterikastel peredel on vaja rohkem eneseusku ja julgust ({{commentsTotal}})

12. Suurperepäeval kuulutati välja Aasta Suurpere, kelleks sai 9-liikmeline perekond Aan Tartumaalt. Pereisa hinnangul oleks lasterikastel peredel vaja rohkem eneseusku ja julgust mõelda.

Janne ja Peeter Aani peres kasvab kokku seitse last. Noorim neist on neljakuune, vanim 15-aastane. Pereema Janne on praegu pisitütrega kodus. Isa Peeter töötab aga politsei- ja piirivalveametis. Vanemate sõnul tähendab rohkem rahvast ka rohkem ideid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui meie abikaasaga ütleme, et kuule, oleme kahekesi, lähme teeme väikse väljasõidu, teeme kuskil väikse tassi kohvi, siis see tähendab seda, et me oleme kahe väiksema lapsega. See on meie jaoks selline rahulik olemine," ütles pereisa Peeter.

"Loomulikult need õhtutunnid, kui lapsed on kõik oma tubades ja magavad, siis sageli lihtsalt istumegi ja saame rääkida niimoodi, et keegi vahele ei räägi ning arutada neid asju, mis päeval on jäänud arutamata," rääkis pereema Janne.

Perepilet ei tähenda ainult kahte täiskasvanut ja kahte last

Eesti lasterikaste perede liidu presidendi Aage Õunapi sõnul on mullu muudetud ja tänavu jõustunud peretoetuste seadus olnud lasterikastele peredele suureks abiks. Summa, mis praegu iga lapse pealt saadakse, on küll väike, kuid juba järgmisel suvel peaks suurte perede eelarvesse juurde tulema vähemalt 200 eurot. Õunapi hinnangul tunnevad praegu aga lasterikkad pered kõige rohkem puudust koosveedetud ajast. Nad sooviksid käia rohkem kontsertidel või pereparkides.

"See on täna tegelikult pere jaoks üsna kulukas ja sellele lihtsalt tulemisele ning sissepääsupiletile lisandub ka transpordikulu. Küll oleks tore, kui Eesti ettevõtted saaksid aru, et perepilet ei tähenda kahte täiskasvanut ja kahte last, vaid pere on pere – nii palju, kui seal lapsi parasjagu kasvab," selgitas Õunap.

Samas lisas Õunap, et paljud ettevõtted on juba näiteks loobunud äripartneritele tehtavatest jõulukingitustest ning suunanud selle raha hoopis laste huviringide toetamiseks.

Aasta Suurpere isa aga leiab, et pigem oleks vaja rohkem eneseusku ja julgust mõelda. "Tihtipeale tundub mulle, et vaadatakse seda, et klaas on pooltühi, aga võiks vaadata, et ta on pooltäis ja kuidas saaks sinna midagi juurde,"

Toimetaja: Merit Maarits



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: