Kaluriverd 83-aastane Udo püüab usinalt räime kõrgest east hoolimata ({{commentsTotal}})

Peatselt lõppev maikuu on merekultuuriaasta kalakalendri järgi räimekuu ja kaluritel on käimas kevadine püügihooaeg. Kui on räimepüügiaeg, ei malda mehed, kel kaluriverd, magada, mis siis et nii mõnelgi aastaid juba kenakesti turjal.

Püünsi mees Udo Remmelgas on 83-aastane ja läheb varahommikuti, kui kõik teised veel magavad, Viimsi Vabaõhumuuseumi juurest merele. Praegu on räimeaeg ja Udol on meres mõrd. Udo on pärit seitsmelapselisest perest Kakumäelt, kus põlvkondade kaupa kala püüti. Ka tema läks merele poisikesena.

"Käisime juba Saksa ajal seal, aga siis püüdsime rohkem lestanootade ja võrkudega ahvenast ning värki kogu aeg. Pärast, kui venelased sisse tulid, siis oli ju kutu – paadid kõik traataeda ja polnudki enam võimalust, siis ma olin juba 12-aastane või nii," meenutas Udo.

Päris kalur sai Udost 1955. aastal. Esialgu Kakumäe kalurikolhoosis ja seejärel Kirovis. Seda, kaua Udo veel merel käia tahab, ta ei tea. "No mida ma seal kodu tegema hakkan, sõbrad on kõik kadunud."

Talvel parandab Udo mõrdasid. Kevadel algas räimeaeg, esialgu suure ja lihava jääräimega, nüüd tuleb tavalist räime ja mõrrapüük lõpeb jaanipäevaks. Siis tuleb lestaaeg. Lesta on Viimsi kandis vähe, kuid nõukogude ajal oli seda nii palju, et sai lausa traalida.

"Eks see traalipüük, eks siin paningi talle põntsu, kurat," ütles Udo. Ta rääkis, et põhjatraalidega kaotati lesta põhitoit – karp ja linnalahes – ning lestal toitu enam pole. "Eks kala ole nagu inimene. Mis need eestlasedki – lähevad Soome otsima, kus on natuke rasvasem toidulaud. Kalal täpselt samuti – kui toitu pole, mis ta siin ikka otsib," nentis Udo.

Tänase saagi kohta ütleb Udo, et see on keskmine. Osa sellest läheb homse Viimsi kalapäeva jaoks suitsuahju, kuhu mahub korraga 4500 räime. Nii toimetati kalaga ka sadakond aastat tagasi.

Toimetaja: Merit Maarits



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: