Kaluriverd 83-aastane Udo püüab usinalt räime kõrgest east hoolimata ({{commentsTotal}})

Peatselt lõppev maikuu on merekultuuriaasta kalakalendri järgi räimekuu ja kaluritel on käimas kevadine püügihooaeg. Kui on räimepüügiaeg, ei malda mehed, kel kaluriverd, magada, mis siis et nii mõnelgi aastaid juba kenakesti turjal.

Püünsi mees Udo Remmelgas on 83-aastane ja läheb varahommikuti, kui kõik teised veel magavad, Viimsi Vabaõhumuuseumi juurest merele. Praegu on räimeaeg ja Udol on meres mõrd. Udo on pärit seitsmelapselisest perest Kakumäelt, kus põlvkondade kaupa kala püüti. Ka tema läks merele poisikesena.

"Käisime juba Saksa ajal seal, aga siis püüdsime rohkem lestanootade ja võrkudega ahvenast ning värki kogu aeg. Pärast, kui venelased sisse tulid, siis oli ju kutu – paadid kõik traataeda ja polnudki enam võimalust, siis ma olin juba 12-aastane või nii," meenutas Udo.

Päris kalur sai Udost 1955. aastal. Esialgu Kakumäe kalurikolhoosis ja seejärel Kirovis. Seda, kaua Udo veel merel käia tahab, ta ei tea. "No mida ma seal kodu tegema hakkan, sõbrad on kõik kadunud."

Talvel parandab Udo mõrdasid. Kevadel algas räimeaeg, esialgu suure ja lihava jääräimega, nüüd tuleb tavalist räime ja mõrrapüük lõpeb jaanipäevaks. Siis tuleb lestaaeg. Lesta on Viimsi kandis vähe, kuid nõukogude ajal oli seda nii palju, et sai lausa traalida.

"Eks see traalipüük, eks siin paningi talle põntsu, kurat," ütles Udo. Ta rääkis, et põhjatraalidega kaotati lesta põhitoit – karp ja linnalahes – ning lestal toitu enam pole. "Eks kala ole nagu inimene. Mis need eestlasedki – lähevad Soome otsima, kus on natuke rasvasem toidulaud. Kalal täpselt samuti – kui toitu pole, mis ta siin ikka otsib," nentis Udo.

Tänase saagi kohta ütleb Udo, et see on keskmine. Osa sellest läheb homse Viimsi kalapäeva jaoks suitsuahju, kuhu mahub korraga 4500 räime. Nii toimetati kalaga ka sadakond aastat tagasi.

Toimetaja: Merit Maarits



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.