Cameroni sunnitakse tunnistama migratsioonivoo vähendamise saavutamatust ({{commentsTotal}})

Endine Londoni linnapea Boris Johnson on asunud David Cameroni tugevalt ründama.
Endine Londoni linnapea Boris Johnson on asunud David Cameroni tugevalt ründama. Autor/allikas: Hannah McKay/Reuters/Scanpix

Endine Londoni linnapea Boris Johnson ja justiitsminister Michael Gove teatasid, et Suurbritannia peaministri David Cameroni eesmärki sisserännet vähendada ei ole võimalik saavutada, kui Suurbritannia jääb Euroopa Liidu koosseisu.

Cameron vastas kriitikutele, et nende hinnangu on vaid katse hägustada asjaolu, et Brexit oleks brittide jaoks katastroofiliste tagajärgedega. Tema sõnade taga on uurimus, milles 88% Briti majandusanalüütikutest väidab, et Euroopa Liidust lahkumine oleks riigile kahjulik, vahendas BBC.

Johnson ja Gove avaldasid ajalehes Sunday Times avaliku kirja Cameronile, milles väitsid, et migratsioonilubadus on muutunud saavutamatuks.

"Valijatele lubati korduvalt, et rändesaldo väheneb märgatavalt. Kuid see lubadus ei ole saavutatav, kuniks Suurbritannia on EL-i liige ning suutmatus seda lubadust pidada on kahjulik poliitika usaldusväärsusele," seisis pöördumises.

Möödunud aastal oli Suurbritannia rändesaldo 333 000, st nii palju rohkem saabus inimesi rohkem Suurbritanniasse, kui sealt lahkus. Valitsuse eesmärk on saavutada alla 100 000 jääv rändesaldo.

Peaministri büroost aga teatati vastuseks avalikule kirjale: "See on läbinähtav katse juhtida tähelepanu kõrvale asjaolult, et majandusekspertide rõhuv enamus usub, et EL-i ühisturult lahkumine mõjuks laastavalt nii töökohtadele, hindadele kui ka inimeste väljavaadetele."

Observeri korraldatud küsitlus Briti majandusanalüütikute seas, millest võttis osa 600 eksperti, tõi selgelt esile, et EL-ist lahkumine oleks risk, mille võtmist riik endale lubada ei saa.

Toimetaja: Merilin Pärli



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: