"Olukorrast riigis": Jõksist võib saada IRL-i presidendikandidaat ({{commentsTotal}})

Allar Jõks.
Allar Jõks. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Lõppev nädal tõi kaasa kaks uut presidendikandidaati: 14 ühiskonnategelase algatatud parteitu Allar Jõksi ja EKRE esimehe Mart Helme.

Saates "Olukorrast riigis" kõrvutasid saatejuhid kahte uut kandidaati. Advokaadi ja endise õiguskantsleri Allar Jõksi kahjuks räägib saatejuhtide hinnangul asjaolu, et erakondlik toetus tal puudub.

"Kusagile ta muidugi ei jõua. Parlamendivoorudes ükski partei tema taga ei ole, ja kui oleks, siis ei oleks tema taga kindlasti ei Reformierakond ega Keskerakond, kes kannavad ta peale kauna erinevatel põhjustel," selgitas Ahto Lobjakas.

Samas tervitas ta Jõksi kandidatuuri ülesseadmist diskussiooni laienemise huvides.

"Jõks on sellesse debatti juba sekkunud pika eneseintervjuuga, millega ta ka kohe ennast minu jaoks välistas. Selles artiklis oli fraas „tõde, nagu me teame, on alati keskel,“ mida ta kunagi ei ole, ja kui president või tulevane president peaks niimoodi arvama, siis ta peaks ennast tõsiselt ümber harima, enne kui ta võiks sellele kohale jõuda,“ leidis Lobjakas.

Andrus Karnau leidis aga Jõksi ja Helme vahel ohtralt sarnasusi, kuivõrd mõlemad on otsustanud minna oma seisukohtade tutvustamiseks ringreisile mööda Eestit ning mõlemad pooldavad enam rahvahääletusi olulistes küsimustes.

"Jõks lubas minna Mart Helme eeskujul tuurile, rääkima rahvaga. Ma arvan, et sellest saab väga huvitav kohtumistesari. Seda enam, kui tal ei ole ühegi poliitilise partei toetust, siis mis saab olema tema sõnum, mida ta rahvale ütleb?“ viskas Karnau üles retoorilise küsimuse.

Lobjakas ei välistanud, et Jõksist võiks saada IRL-i toetatav kandidaat.

"IRL-ist on kostnud hääli, et Jõksi näol võiks tegemist olla IRL-i kandidaadiga, seni neil seda ei ole. Sellisel juhul oleks tegemist IRL-i ja EKRE poksivõitlusega tuuridel," võrdles Lobjakas, kes arutles, kuidas piirkondade jagamine võistutuuritamisel küll välja võiks näha.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: