"Olukorrast riigis": Estonian Airi põhihäda oli riigiabi kompetentsi puudus ({{commentsTotal}})

Estonian Airi värvides lennuk Tallinna lennujaamas.
Estonian Airi värvides lennuk Tallinna lennujaamas. Autor/allikas: ERR

Lõppeval nädalal avaldas riigikontroll raporti, mis andis hinnangu Estonian Airi tegevuse lõpetamisele eelnenud poliitilistele otsustele.

Ahto Lobjakas leidis, et Estonian Airi peamiseks hädaks oli riigiabi kompetentsi puudus, kus ametnikud ei suutnud ministrile selgeks teha, et ettevõttesse pumbatud raha tuleb ühel hetkel tagasi võtta, muidu on pankrot ja tegevuse lõpetamine ühel hetkel vältimatu. "Tundus, et keegi ei saanud aru, mida EL-i reeglid lubavad ja mida ei luba," arutles ta.

Andrus Karnau tõdes, et tegemist on väga nukra raportiga ning arvas, et nimemuutuse võttis uus rahvuslik lennukompanii ette üksnes selleks, et keelatud riigiabi juhtum kohe ka Nordicale ei laieneks. "Nordicale pole sõnastatud omaniku ootusi riigi poolt ega ka kinnitatud äriplaani," teatas Karnau.

Saatejuhid võrdlesid Estonian Airi korruptsiooniskandaalist räsitud Tallinna Sadamaga ning leidsid kahes juhtumis olulisi sarnasusi.

"Ka seda ettevõtet on juhitud erakordselt halvasti. Valitsus saaks mingi rahasüsti teha ilma äriplaanita siis, kui on mingi erakorraline olukord. Ministrid on teinud otsuseid olukorras, kus neil ei ole olnud pabereid, mille põhjal otsustada," heitis Karnau ette.

Lobjaka hinnangul jättis riik Tallinna Sadama puhul hindamata korruptsiooni perspektiivi ehk analüüsi, kas ja millistel juhutudel võib korruptsioonirisk ettevõttes realiseeruda.

Nõukogu liikme koht kui autasu

"Mõlemas ettevõttes torkab silma, et keegi ei vastuta selle eest: ei poliitikud ega ükski nõukogu liige," võttis Karnau kokku.

Lobjakat ärritas, et Nordica, kes peaks oma majandustulemused avalikustama tänavu juunis, teatas otsusest teha seda alles järgmisel aastal ning keegi ei pane seda neile ka pahaks.

Karnau tõlgendas seda kui riigipoolset omanikusuhte puudumist, mille üheks hädaks on riigiettevõtete nõukogud, kus liikmesust antakse väljateenitud puhkekohana ning mille liikmetelt midagi sisulist vastu ei oodata.

"See on nagu sinekuuri koht, kuhu määratakse inimesi selle eest, et nad on kas parteile annetanud ja neile meeldib selle ettevõtte nõukogus olla või nad tahavad hankida infot oma eraäride heaks. See ongi halb juhtimine," ütles Karnau. "Ministrid ei kehtesta end omanikuna ja lisaks lasevad nad parteikontorite tagatubadel jagada ettevõtete nõukogu liikemete kohti nagu autasusid selle eest, et parteile on annetatud."

Toimetaja: Merilin Pärli



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: