Saber Strike'i staabiõppus algab juba esmaspäeval Tapal ({{commentsTotal}})

Eesti on USA Euroopa väejuhatuse juhtimisel toimuva rahvusvahelise õppuse Saber Strike tänavune juhtriik. Suurõppused algavad küll juuni keskel, kuid staabiõppus algab Tapal juba homme.

Ameerika Ühendriikide Sõjaväelased asusid üleeile Saksamaalt koos tehnikaga 2400 kilomeetri pikkusele teekonnale, mille sihtpunktideks on väeosad Eestis ning Lätis ja Leedus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läbi kuue Euroopa riigi Balti riikidesse siirduvas soomukitest ja toetussõidukitest koosnevas kahes kolonnis on ligi 400 ühikut tehnikat. Rännaku mõte on harjutada Ühendriikide soomusüksuste kiiret kohale jõudmist.

Teel tehakse taktikalisi harjutusi ning näidatakse kohalikele oma tehnikat. Eestisse jõudes peatuvad kolonnid juuni teisel ja kolmandal nädalal Valgas, Tartus, Sillamäel ning Pärnus.

13. juunil algavad väliõppused, mille mõte on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ning liitlasvägede vastuvõttu.

"Õppus Saber Strike on juba kuuendat korda, see on suurim USA maavägede õppus Balti riikides. See aasta toimub see Eestis, see on tavaliselt roteeruval põhimõttel Eesti, Läti, Leedu vahel ja see aasta see põhitegevus toimub Eestis," selgitas 1. jalaväebrigaadi ülem, kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

Tegemist on läbi aegade suurima Saber Strike õppusega, mis Eestis toimub nii Tapal kui ka Ämaris. Samaaegselt toimuvad õppused Lätis, Leedus ning osaliselt Poolas ja Saksamaal.

Ameerika ühendriikidest tulevad kolonelleitnant Palmi sõnul Eesti kohale lendama ka lennukid. Õppustel osaleb kokku üle 10 000 sõduri NATO 13 liitlas- ja partnerriigist.

"Heidutuse mõttes on ta meile õppimiseks väga kasulik, me õppusel harjutame väljamõeldud riigi - Botnia, mis on väga agressiivne ja mille üksused on kõrge tehnoloogilise taseme ja soomusega kaetud - nende rünnakute tõrjumist ja purustamist," märkis kolonelleitnant Palm.

Eesti on õppuste juhtriik ja siia saabub ligi 1500 Ühendriikide sõdurit ning lisaks kompaniisuurused üksused Lätist ja Leedust, rühmasuurune üksus Soomest, lisaks sõjaväelased Sloveeniast ja Horvaatiast.

Õppus koosneb osaõppustest ning esimene neist - staabiõppus - algab juba homme Tapal ja seda juhib Taani diviisi staap.

Toimetaja: Laur Viirand



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: