Endise Saarepeedi vallavalitsuse ruumides on nüüd sotsiaalkorterid ja raamatukogu ({{commentsTotal}})

Viljandimaa endise Saarepeedi vallavalitsuse ruumid on saanud uue sisu - seal avati noortele ja lastega peredele mõeldud sotsiaalkorterid ning laienenud raamatukogu. Viljandi vald on Eestis üks väheseid omavalitsusi, mis pakub abivajajatele nii palju erinevaid sotsiaalteenuseid.

Seega on nüüd kõik rohkem kui kahe aasta eest suureks Viljandi vallaks ühinenud omavalitsuste keskused saanud uue rolli, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Inimestel on ligidalt võtta vaimuvara. Kes käib ajakirju laenamas, võib-olla polegi raamat nii oluline. Teised jälle tahavad raamatuid," rääkis Saarepeedi rahvamaja juhataja Ülle Lilleoks.

Samas kõrval avatud seitse sotsiaalkorterit pakuvad aga uut sotsiaalteenust, mille järele on lausa järjekord.

Ajutine elamispind on koduvägivalla või teiste probleemide tõttu hätta sattunud lastega peredele või ka näiteks neile, kelle kodu on hävinud tulekahjus. Tegu on korteritega, mille üüri suudavad elanikud tasuda ise oma väikesest sissetulekust. Aasta kaupa sõlmitav leping peaks välistama mugavusvariandi, et siia jäädaksegi elama.

"Eelkõige on see mõeldud noortele. Väga hea ongi, kui vanemad on eraldi ja noored on seal, kus nad saavad tööle minna. Nii et see on teine sihtgrupp. Siin on ka rahvamaja ja siin on tegevusi - rahvamaja ringid. Ka noortekeskus on selles majas olemas. See on väga tähtis. Kahtlemata vajavad need inimesed tugiisikuid, kes neid toetavad, õpetavad ja aitavad. See on nagu õnge andmine, et õpetame õngitsema, et elada," selgitas Viljandi vallavanem Ene Saar.

Pool Viljandi valla eelarvest suunatakse haridusse, ülejäänust suure osa moodustavad sotsiaalteenused. Aga nende valik sihtgrupiti on teiste valdadega võrreldes tavatult lai.

"Viljandi vallas on hooldekodu, tugikodu, turvatuba naistele ja lastele ja sotsiaalkorterid. Paistus asuvad sotsiaalkorterid on ka kohandatud toetatud elamiseks, kus on inimene kõrval, kes abistab ja aitab tervisehädade ja muude vajadustega inimesi," märkis Viljandi valla arenguspetsialist Kati-Katri Koppel.

Suur omavalitsus suudab seda kõike pakkuda, kuid samas on ka abivajajaid rohkem.

Toimetaja: Laur Viirand



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: