Endise Saarepeedi vallavalitsuse ruumides on nüüd sotsiaalkorterid ja raamatukogu ({{commentsTotal}})

Viljandimaa endise Saarepeedi vallavalitsuse ruumid on saanud uue sisu - seal avati noortele ja lastega peredele mõeldud sotsiaalkorterid ning laienenud raamatukogu. Viljandi vald on Eestis üks väheseid omavalitsusi, mis pakub abivajajatele nii palju erinevaid sotsiaalteenuseid.

Seega on nüüd kõik rohkem kui kahe aasta eest suureks Viljandi vallaks ühinenud omavalitsuste keskused saanud uue rolli, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Inimestel on ligidalt võtta vaimuvara. Kes käib ajakirju laenamas, võib-olla polegi raamat nii oluline. Teised jälle tahavad raamatuid," rääkis Saarepeedi rahvamaja juhataja Ülle Lilleoks.

Samas kõrval avatud seitse sotsiaalkorterit pakuvad aga uut sotsiaalteenust, mille järele on lausa järjekord.

Ajutine elamispind on koduvägivalla või teiste probleemide tõttu hätta sattunud lastega peredele või ka näiteks neile, kelle kodu on hävinud tulekahjus. Tegu on korteritega, mille üüri suudavad elanikud tasuda ise oma väikesest sissetulekust. Aasta kaupa sõlmitav leping peaks välistama mugavusvariandi, et siia jäädaksegi elama.

"Eelkõige on see mõeldud noortele. Väga hea ongi, kui vanemad on eraldi ja noored on seal, kus nad saavad tööle minna. Nii et see on teine sihtgrupp. Siin on ka rahvamaja ja siin on tegevusi - rahvamaja ringid. Ka noortekeskus on selles majas olemas. See on väga tähtis. Kahtlemata vajavad need inimesed tugiisikuid, kes neid toetavad, õpetavad ja aitavad. See on nagu õnge andmine, et õpetame õngitsema, et elada," selgitas Viljandi vallavanem Ene Saar.

Pool Viljandi valla eelarvest suunatakse haridusse, ülejäänust suure osa moodustavad sotsiaalteenused. Aga nende valik sihtgrupiti on teiste valdadega võrreldes tavatult lai.

"Viljandi vallas on hooldekodu, tugikodu, turvatuba naistele ja lastele ja sotsiaalkorterid. Paistus asuvad sotsiaalkorterid on ka kohandatud toetatud elamiseks, kus on inimene kõrval, kes abistab ja aitab tervisehädade ja muude vajadustega inimesi," märkis Viljandi valla arenguspetsialist Kati-Katri Koppel.

Suur omavalitsus suudab seda kõike pakkuda, kuid samas on ka abivajajaid rohkem.

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema