Lõppeval nädalal kaotas Vahemerel elu umbes 700 migranti, päästeti 13 000 inimest ({{commentsTotal}})

Selle nädala laevaõnnetustes Vahemerel Liibüa ranniku lähedal võis elu kaotada kuni 700 migranti, teatas ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (UNHCR) viitega ellujäänute tunnistustele.

"Olukord on kaootiline, me ei ole arvudes kindlad, kuid kardame, et kolmes selle nädala laevahukus võis elu kaotada kuni 700 inimest," ütles UNHCR-i esindaja Federico Fossi.

Umbes 500 migranti hukkus neljapäeva hommikul, kui smugeldajate laev Liibüa ranniku lähedal ümber läks. Ellujäänute sõnul oli ohvrite seas vähemalt 40 last, vahendasid BNS ja BBC.

Umbes sada inimest jäi kadunuks kolmapäevases laevahukus ning reedel ümber läinud laevahuku järel on seni leitud 45 surnukeha.

"Ohvrite täpset arvu ja isikuid ei saa me kunagi teada, kuid ellujäänute tunnistuste kohaselt võib hukkunud olla kuni 700 inimest," kirjutas UNHCR-i esindaja Carlotta Sami Twitteris.

Samal ajal teatasid Itaalia võimud, et laupäeval päästeti Liibüa ranniku lähistel merelt 600 migranti. See tähendab, et nädala aja jooksul on Euroopa missioonilaevad toonud kaldale umbes 13 000 migranti ja põgenikku.

Carlotta Sami ütles BBC-ile antud intervjuus, et kõige muret tekitavamaks märgiks on asjaolu, et need laevad ja paadid on asunud teele enam-vähem ühel ajal viimaste päevade jooksul.

Eksperdid on juba pikemat aega hoiatanud, et seoses Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonileppe ning muude Balkani poolsaarel kasutusele võetud meetmetega võib migratsioonilaine liikuda Türgi-Kreeka marsruudilt Vahemere keskossa. Väidetavalt ootab praegu Liibüas võimalust Euroopasse pääseda rohkem kui pool miljonit inimest.

Toimetaja: Laur Viirand



USA kaitseminister James Mattis visiidil Leedus 10. mail.USA kaitseminister James Mattis visiidil Leedus 10. mail.
Mattise uni on rahulik: ma hoian teisi inimesi öösel ärkvel

Pühapäeval telekanali CBS saatele "Face the Nation" pika intervjuu andnud kaitseminister James Mattis ütles, et ta ei tea, mida Venemaa tahab, kuid kindel on see, et Moskva ei peaks nägema NATO-s endale ohtu. Venemaaga tuleb Mattise sõnul teha tööd kahel viisil - tuleb suhelda diplomaatiliselt, kuid seal, kus vaja, tuleb ka jõulisi vastusamme astuda.