Põhja prefekt: internetis petta saanud inimesi on politseil keeruline aidata ({{commentsTotal}})

Internet Exploreri brauser.
Internet Exploreri brauser. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

E-kaubanduse kasvuga pannakse internetikeskkonnas toime järjest rohkem mitmesuguseid süütegusid. Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul laekub politseile üle Eesti e-kaubandusega seotud petturluste ja kelmuste kohta neli kuni viis teadet päevas. Rahaline kahju ulatub ligi kolme miljoni euroni aastas.

Kuigi e-kaubandus on mugav viis toolilt tõusmata soetada endale uus telefon, riideese või midagi muud, on risk petta saada alati olemas. Põhja prefekt Kristian Jaani sõnul on ohvreid nii ostjate kui ka müüjate seas, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Tihti võltsitakse maksekorraldusi ehk müüjale saadetakse e-kiri, kus võltsitud maksekorraldusega näidatakse, et raha makstud, kuid tegelikkuses on see dokument petturi poolt arvutis toodetud ja sellega petetakse müüja ära, kes paneb kauba teel," selgitas Jaani.

Lepinguid ei loeta läbi

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul moodustavad internetikaubandusega seotud kaebed aasta jooksul laekuvatest kõikidest kaebustest 20 kuni 30 protsenti. Sooniste lisas, et kõige enam tekitab küsimusi fakt, et inimesed ei loe enne nõusoleku või allkirja andmist lepinguid läbi.

"Kui antakse linnukesed mingitele tingimustele või nõustutakse lepingupunktidega, mida loetud ei ole, siis see võib anda pikemas perspektiivis negatiivse tagasiside," möönis Sooniste. Ta märkis, et eelkõige puudutab see manipulatsioone hindade ja hinnapakkumistega.

Lepingu sisuga tutvumise olulisust rõhutab ka prefekt Kristian Jaani. "Kui näiteks nutitelefonid uuendavad oma tarkvara, siis tuleb alati sellega hästi pikk leping kaasa, kus on vaja nõustuda lepingutingimustega. Kui mitu inimest selle lepingu tegelikkuses läbi loevad ja teavad, milliste uute tingimuste ja kohustustega nõustuvad," küsis prefekt.

Ohvreid on raske aidata

Paljud pettuseohvrid pöörduvad oma murega politsei poole, kuid Põhja prefekti väitel on tõenäosus, et ohvrid oma kauba või raha tagasi saavad üldjuhul väike.

"Interneti keskkond pakub anonüümsust, mistõttu tihti näevad korrakaitsjad vaid ühte kasutajanime ja IP-aadressi, mida on väga keeruline tuvastada ning kindla isikuga seostada," rääkis Jaani.

Toimetaja: Allan Rajavee



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: