Raasuke Estonian Airi arutelul: me räägime päästjatest, mitte põhjustest, miks maja põlema läks ({{commentsTotal}})

Erkki Raasuke.
Erkki Raasuke. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Endine Estonian Airi nõukogu endine esimees Erkki Raasuke nentis riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni arutelul, et Estonian Airi pankroti temaatikas ei vaadata laiemat pilti, vaid analüüsitakse seda, milline partei otsuste eest vastutab.

Pragune LHV juhatuse liige Erkki Raasuke nentis, et ta ei liitunud Estonian Airi nõukoguga n-ö Taskila perioodi alguses, mistõttu ei oska ta kirjeldada agressiivse laienemisprotsessi algust. Tema sõnul langes Estonian Airi puhul kokku mitu õnnetut asjaolu. "Mulle teadaolevalt läks laienemisprotsess 2010. aastal käima juba koalitsioonileppe tasemel, kuid juhtus nii õnnetult, et leppesse lisatud postulaadi majanduslikku tasuvust ei analüüsitud," märkis Raasuke.

Tema hinnangul oli vale juba algne ülesande püstitus ning ka Estonian Airi mehitamine, kuna tema arvates polnud Tero Taskilal piisavalt kogemusi ega tausta, et valitsuse laienemisootusi täita.

Samas märkis Raasuke, et praegune analüüs keskendub liialt parteidele ja poliitikutele. "Sisuliselt maja põles, kuid jälle me räägime voolikute värvist ja tikandidest päästjate vormil, mistõttu läheb tähelepanu valele asjale," sõnas Raasuke. Seejuures ei soovinud tippjuht kõrvalseisjana prognoosida Nordica tulevikku ja senimaani tehtud otsuseid, kuna see võib tekitada põhjendamatuid probleeme.

"Me peame leidma vastuse küsimusele, kas Tallinnas baseeruva lennuettevõtte üleöö loomine, mis ei pea olema riigiettevõte, on mõistlik ning kas me oleme valmis pingutama selle nimel," sõnas Raasuke.

Teise küsimusena tõstatas Raasuke küsimuse riigi võimekusest juhtida ettevõtteid. "Riigil on olemuslikult raske hakkama saada, sest see on ülesehitatud millekski muuks. Seetõttu me näeme igakord, kui on probleeme lennunduses, praamidega või Eesti Raudteega, et riigi tegevuses on kitsaskohti," selgitas LHV juhatuse liige.

Raasukese hinnangul tuleks muuta riiklikke ettevõtteid mehitatakse, sõnastada prioriteedid ning tagada firma nõukogude professionaalne tase läbi personali valiku. "Riigikontroll püstitas selle probleemi juba 2006. või 2007. aastal avaldatud auditites. See tähendab, et oleme sellest juba dekaadi rääkinud, kuid probleemid on endiselt olemas," möönis Raasuke.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: