Putini endine nõunik: Moskva peab võtma Euroopa Liidu suunal uue lähenemise ({{commentsTotal}})

Vene sõjalennukid üle Kremli lendamas.
Vene sõjalennukid üle Kremli lendamas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Venemaal on president Vladimir Putini äsjase Kreeka viisidi valguses taas kõneks suhted Euroopa Liiduga. See oli Putini esimene visiit Euroopa Liidu liikmesriiki viimase poole aasta jooksul. Teiseks mõjutab arutelu muidugi Euroopas peatselt langetatav otsus Venemaa vastaste sankstioonide kohta, sest nii Moskva kui ka Brüssel ootavad nende pikendamist.

President Putin võttis sel nädalavahetusel toimunud Kreeka visiidi eel aega, et kirjutada Kreeka ajalehe Katemerini pikem arvamusartikkel Venemaa ja Euroopa Liidu suhtest. Vene riigipea hinnangul on suhted ristteel ja Moskva on põhimõtteliselt huvitatud nende edendamisest, kuid vaid juhul, kui see toimuks võrdsetel alustel ja selle eesmärk oleks tõeline partnerlus, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Putini hinnangul võiksid EL ja Venemaa teha koostööd alates viisarežiimi liberaliseerimisest kuni energeetikaalase liidu loomiseni. Samas ei näe Vene president EL-i liidrite valimisolekut koostöö kursi võtmiseks. Putini väitel aga pole probleeme, mida ei saaks lahendada.

Kreekas kuulis Putin väga Venemaa sõbralikke avaldusi, sest näiteks peaminister Alexis Tsipras märkis Vene presidendiga antud ühisel pressikonverentsil, et Euroopa tulevikku ei saa ette kujutada ilma Venemaata.

Uus lähenemine on vajalik ja võimalik

Venemaa edasisest võimalikust kursist Euroopa suunal on viimastel päevadel kirjutanud ka üks Putini välispoliitika varasemaid mõjutajaid Sergei Karaganov. Temalt pärineb Venemaa kunagine doktriin, et lähivälismaal elavad venelased saavad peamisteks Moskva mõjuvõimu tagajateks neis maades.

Hinnates Moskva välispoliitikat nüüd 25 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist märgib ta riiklikus ajalehes Russiskaja Gazeta, et Venemaa peab oma välissuhtluses vaatama eelkõige itta ja tugevdama Euraasia liitu, kus mängib Venemaa tugevat rolli.

Ent Euraasia ja Euroopa Liidu vahelise võimaliku dialoogi suhtes on ta pessimistlik. "Lähima kümne aasta jooksul tuleb lähtuda sellest, et Euroopa pole meile enam eeskujuks aga ka mitte ohuks. Uus lähenemine oleks soovitatav ja isegi ka võimalik, kuid esialgu jäävad suhted sama jäätunuks kui varasemalt," kirjutas Karaganov.

Sama ennustas ka mõne nädala eest Tallinnas käinud Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans, kelle sõnul ei hakka midagi paranema enne, kui Venemaa võtab tõsiselt Ida-Ukrainas toimuva kohta käivaid Minski kokkuleppeid.

Toimetaja: Allan Rajavee



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: