Porošenko: jõudsime Venemaaga kokkuleppele kahe vangi kojunaasmise asjus ({{commentsTotal}})

{{1464594584000 | amCalendar}}
Ukraina president Petro Porošenko.
Ukraina president Petro Porošenko. Autor/allikas: Gleb Garanich/Reuters/Scanpix

Ukraina president Petro Porošenko ütles telekanalile Inter antud intervjuus, et Moskvaga õnnestus jõuda esialgsele kokkuleppele Venemaal vangi mõistetud ukrainlaste Gennadi Afanassjevi ja Juri Sološenko kodumaale saatmise asjus.

"Sõda ei saa lõppeda enne, kui viimanegi vang on koju naasnud, kui viimaselegi langenule on avaldatud austust ja kui iga teadmata kadunuks jäänu on leitud ning koju naasnud. Ning nendes tingimustes on loomulikult minu esimeseks prioriteediks pantvangide naasmine - nii nende, kes on Venemaal ebaseaduslikult süüdi mõistetud või vahi alla võetud, kui ka nende, kes viibivad okupeeritud territooriumil. See on minu prioriteet. Staap jätkab tööd," vahendas Unian riigipea sõnu.

"Ma olen kaugel sellest, et anda praegu mingeid kuupäevi, lubadusi või nimetada suurt hulka perekonnanimesid. Saan öelda vaid seda, et esialgse kokkuleppe kohaselt saame me arvestada Afanassjevi ja Sološenko kojunaasmisega," lisas Porošenko.

Rahvasaadik ja Kiievi esindaja kolmepoolses kontaktgrupis Irõna Geraštšenko ütles eelmisel nädalal väljaandele 112 Ukraina, et lähiajal on oodata Sološenko ja Afanassjevi asjus positiivseid arenguid.

Eelmise aasta oktoobris mõistis Moskva linnakohus Ukraina tehase Znamja endise direktori, 73-aastase Juri Sološenko Ukraina kasuks spioneerimise eest 6 aastaks range režiimiga kolooniasse.

Afanassjev aga mõisteti Venemaal süüdi terrorismis ja teda karistati 7 aastaga range režiimiga koloonias.

Mõlemad mehed on oma süüd eitanud ning nende kaitsjad ja lähedased peavad Vene uurimisorganite süüdistusi absurdseteks.

Kreml ei kinnita

Kremlis Porošenko sõnu siiski ei kinnitatud. "Ma lihtsalt ei saa seda kinnitada. Mul ei ole informatsiooni, mis võimaldaks mul seda kinnitada," ütles presidendi administratsiooni pressiesindaja Dmitri Peskov täna ajakirjanikele.

Donbassi võitlejate käes on 114 ukrainlast, Venemaa vanglates on 11 ukrainlasest poliitvangi

Ukraina julgeolekuteenistuse SBU asejuht ja vangide vabastamise koordinatsioonikeskuse esindaja Juri Tandit on öelnud, et praegusel hetkel viibib Donbassi okupeeritud territooriumil 114 Ukraina kodanikust pantvangi. Konflikti ajal on aga teadmata kadunuks jäänud 655 inimest.

Kahe aasta jooksul on õnnestunud vastase käest päästa 3044 ukrainlast. Nende seas oli 1119 sõdurit, 264 rahvuskaartlast, 112 siseministeeriumi töötajat, 26 piirivalvurit, 67 vabatahtlikku võitlejat ja 1456 tsiviilisikut.

Tandit juhtis tähelepanu ka asjaolule, et pantvange pole mitte ainult "rahvavabariikide ametlike võimude", vaid ka erinevate sõjapealike meelevallas ning seega on täpset ja üldist ülevaadet väga raske anda. SBU asejuhi sõnul olevat nende sõjapealikega sageli isegi lihtsam kokkuleppele jõuda.

Venemaal hoitakse endiselt kinni aga 11 Ukraina kodanikku, keda Kiiev peab poliitvangideks.

Vastase käes vangis olevate ukrainlaste küsimusega on lubanud edaspidi aktiivselt tegeleda ka äsja kodumaale naasnud rahvasaadik Nadia Savtšenko.

Toimetaja: Laur Viirand



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: