Türgi: kui EL viisavabadust ei anna, siis rändelepe tühistatakse ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans (vasakul) ja Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu 27. mail Antalyas.
Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans (vasakul) ja Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu 27. mail Antalyas. Autor/allikas: Fatih Aktas/Reuters/Scanpix

Ankara tühistab Euroopa Liiduga sõlmitud rändeleppe, kui ühendus ei anna Türgi kodanikele viisavabadust, hoiatas esmaspäeval välisminister Mevlut Cavusoglu.

Türgi terrorismivastaste seaduste muutmine on Ankara jaoks "võimatu". Brüssel kehtestas Türgile viisavabaduse saamiseks 72 kriteeriumi, millest üks on riigi terrorismimääratluse kitsendamine. EL-i hinnangul kasutatakse praegust määratlust akadeemikute ja ajakirjanike tagakiusamiseks.

Viisavabaduse kehtestamise tähtajaks seati juuni lõpp, kuid nüüd kardetakse, et selleks tähtajaks mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni ei jõuta.

"Millist definitsiooni te silmas peate? Igas Euroopa riigis on terrorism määratletud erinevalt," lausus Cavusoglu, tuues välja Prantsusmaa.

Türgi sõdib praegu "rohkem kui ühe terrorirühmitusega", mille seas on ka keelustatud Kurdistani Töölispartei (PKK). "Sellistes tingimustes on terrorismiseaduste muutmine võimatu," rõhutas ta.

"Ütlesime neile (EL-ile), et "me ei ähvarda teid", kuid siin on mängus oma reaalsus. Allkirjastasime teiega (EL-iga) kaks lepet ning need on omavahel seotud," lausus Cavusoglu Antalya kuurortlinna kogunenud ajakirjanikele. "See pole ähvardus, vaid seda nõuab lepe."

Ministri sõnul saab Türgi vajadusel kasutada leppe blokeerimiseks "administratiivseid" meetmeid. Sarnasele seisukohale asus möödunud nädalal ka president Recep Tayyip Erdogan.

Samas kavatsevad Brüssel ja Ankara lähinädalatel suurendada diplomaatilisi jõupingutusi, ütles minister. Lähipäevil toimuvad ekspertide tasandi kõnelused, millele võib järgneda Türgi, Saksamaa ja EL-i tippametnike kohtumine, lisas ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: