Andres Kuusk: näib, et järgmiseks presidendiks otsitakse usujuhi ja superkangelase ristsugutist ({{commentsTotal}})

ETV poliitikasaadete toimetuse juhataja Andres Kuuse sõnul ei saa täna prognoosida, mis augustis eelseisvatel presidendivalimistel juhtub, kuna hoolimata arvukatest kandidaatidest pole ühelgi välja pakutud nimel piisavat toetust riigikogu erakondade seas.

Andres Kuusk nentis saates "Terevisioon", et varasematel Eesti presidendivalimistel pole nii värvikat ja pikka kandidaatide nimekirja veel olnud. "See nimikiri on pikk ja värvikas, kuid ma nägin unes, et see nimekiri pole veel lõplik, sest osad erakonnad alles alustavad oma kandidaatide sõelumist ja samuti ei saa välistada, et tekib veel kodanike kandidaate nagu Allar Jõks," rääkis Kuusk.

Tema sõnul näitab Allar Jõksi kandidatuur Eesti kodanikuühiskonna tugevust ja aktiivsust. "Allar Jõksile on aastaid külge riputatud kõiki erakondi ja ametikohti /.../ senine kogemus näitab, et Jõksile pole värvid ega toonid külge hakanud," märkis Kuusk, kelle hinnangul ei ole Jõksi näol tegemist IRL-i ja vabaühenduste koostöös organiseeritud kandidaadiga.

Samas möönis ETV poliitikasaadete toimetuse juht, et praeguses nimekirjas on inimesi, kes oma šansse presidendi ametikohale väga tõsiselt ei võta. "Presidendivalimised on meie poliitilises süsteemis erakondadele võimalus olla pildil ja näidata läbi arvukate kandidaatide ennast tegelikkusest suuremana," leidis Kuusk.

Ei koalitsioonil ega opositsioonil pole ühiskandidaati

"Kui keegi väidab, et ta teab, mis juhtub presidendivalimistel, siis ta kas valetab või on ta loll, sest tegelikult kokkulepet ühiskandidaadi osas erakondade vahel pole," lisas Kuusk. Presidendivalimiste kampaaniat alustas kõige esimesena Siim Kallas ning tema kandidatuuri peetakse ehk üheks kõige tõsiseltvõetavamaks. Andres Kuuse hinnangul on aga väga raske öelda, kelle selja taha koondub kõige suurem toetus.

"Räägitakse mingisugustest blokktehingutest, kuid on selge, et kui vaadata praegu kuue parteilist riigikogu, siis 68 häält seal oluliselt keerulisem, kui seda oli nelja erakonna perioodil," leidis Kuusk. Teisalt leidis ajakirjanik, et praegu pole ühelgi koalitsioonierakonnal piisavat "porgandit", mida pakkuda valitsuspartnerile või opositsioonierakonnale, et nende saadikud koonduksid ühiskandidaadi taha.

"Väga huvitav olukord on opositsioonis, sest Keskerakonnas on selge "Kadri tiib" ja Kadri Simsoni eelmise nädala seisukoht oli, et ei välistada ühtegi kandidaati, mis jätab näiliselt kõik uksed lahti," märkis Kuusk. Tema arvates võib Keskerakonna volikogu küll määrata kindla partei kandidaadi, kuid praegu pole üldse kindel, kas kõik keskfraktsiooni saadikud kandidaati toetavad.

Üliinimese otsinguil

Andres Kuuse hinnangul näib praeguses debatis, et otsitakse superkangelase ja usujuhi ristsugutist, kes lendaks laia mantli lehvides üle riigi ja paitaks kõigi päid. "See tegelikult ei ole presidendi ülesanne," leidis Kuusk.

Ta tunnistas, et ei toeta presidendivalimiste senise süsteemi muutmist, kuna otsevalimiste korraldamine oleks Kuuse sõnul asendustegevus. "Sel juhul tuleks muuta ka presidendi ametialaseid volitusi ja kohustusi. Kas me tahame presidentaalset riiki? Minu seisukoht on, et pigem mitte," sõnas Kuusk.

"Kindlasti vajaks muutmist kandidaatide nimetamise kord aga mulle põhimõtteliselt ei meeldi see, kui kandidaadid tulevad presidendivalimistele ja ütlevad, et see kord on nii jama," lisas ajakirjanik. Kuuse sõnul tuleks selliseid valimissüsteemi reforme ja debatte läbi viia varem, mitte mõned kuud enne valimisi.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: