Andres Kuusk: näib, et järgmiseks presidendiks otsitakse usujuhi ja superkangelase ristsugutist ({{commentsTotal}})

ETV poliitikasaadete toimetuse juhataja Andres Kuuse sõnul ei saa täna prognoosida, mis augustis eelseisvatel presidendivalimistel juhtub, kuna hoolimata arvukatest kandidaatidest pole ühelgi välja pakutud nimel piisavat toetust riigikogu erakondade seas.

Andres Kuusk nentis saates "Terevisioon", et varasematel Eesti presidendivalimistel pole nii värvikat ja pikka kandidaatide nimekirja veel olnud. "See nimikiri on pikk ja värvikas, kuid ma nägin unes, et see nimekiri pole veel lõplik, sest osad erakonnad alles alustavad oma kandidaatide sõelumist ja samuti ei saa välistada, et tekib veel kodanike kandidaate nagu Allar Jõks," rääkis Kuusk.

Tema sõnul näitab Allar Jõksi kandidatuur Eesti kodanikuühiskonna tugevust ja aktiivsust. "Allar Jõksile on aastaid külge riputatud kõiki erakondi ja ametikohti /.../ senine kogemus näitab, et Jõksile pole värvid ega toonid külge hakanud," märkis Kuusk, kelle hinnangul ei ole Jõksi näol tegemist IRL-i ja vabaühenduste koostöös organiseeritud kandidaadiga.

Samas möönis ETV poliitikasaadete toimetuse juht, et praeguses nimekirjas on inimesi, kes oma šansse presidendi ametikohale väga tõsiselt ei võta. "Presidendivalimised on meie poliitilises süsteemis erakondadele võimalus olla pildil ja näidata läbi arvukate kandidaatide ennast tegelikkusest suuremana," leidis Kuusk.

Ei koalitsioonil ega opositsioonil pole ühiskandidaati

"Kui keegi väidab, et ta teab, mis juhtub presidendivalimistel, siis ta kas valetab või on ta loll, sest tegelikult kokkulepet ühiskandidaadi osas erakondade vahel pole," lisas Kuusk. Presidendivalimiste kampaaniat alustas kõige esimesena Siim Kallas ning tema kandidatuuri peetakse ehk üheks kõige tõsiseltvõetavamaks. Andres Kuuse hinnangul on aga väga raske öelda, kelle selja taha koondub kõige suurem toetus.

"Räägitakse mingisugustest blokktehingutest, kuid on selge, et kui vaadata praegu kuue parteilist riigikogu, siis 68 häält seal oluliselt keerulisem, kui seda oli nelja erakonna perioodil," leidis Kuusk. Teisalt leidis ajakirjanik, et praegu pole ühelgi koalitsioonierakonnal piisavat "porgandit", mida pakkuda valitsuspartnerile või opositsioonierakonnale, et nende saadikud koonduksid ühiskandidaadi taha.

"Väga huvitav olukord on opositsioonis, sest Keskerakonnas on selge "Kadri tiib" ja Kadri Simsoni eelmise nädala seisukoht oli, et ei välistada ühtegi kandidaati, mis jätab näiliselt kõik uksed lahti," märkis Kuusk. Tema arvates võib Keskerakonna volikogu küll määrata kindla partei kandidaadi, kuid praegu pole üldse kindel, kas kõik keskfraktsiooni saadikud kandidaati toetavad.

Üliinimese otsinguil

Andres Kuuse hinnangul näib praeguses debatis, et otsitakse superkangelase ja usujuhi ristsugutist, kes lendaks laia mantli lehvides üle riigi ja paitaks kõigi päid. "See tegelikult ei ole presidendi ülesanne," leidis Kuusk.

Ta tunnistas, et ei toeta presidendivalimiste senise süsteemi muutmist, kuna otsevalimiste korraldamine oleks Kuuse sõnul asendustegevus. "Sel juhul tuleks muuta ka presidendi ametialaseid volitusi ja kohustusi. Kas me tahame presidentaalset riiki? Minu seisukoht on, et pigem mitte," sõnas Kuusk.

"Kindlasti vajaks muutmist kandidaatide nimetamise kord aga mulle põhimõtteliselt ei meeldi see, kui kandidaadid tulevad presidendivalimistele ja ütlevad, et see kord on nii jama," lisas ajakirjanik. Kuuse sõnul tuleks selliseid valimissüsteemi reforme ja debatte läbi viia varem, mitte mõned kuud enne valimisi.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema