Infograafika | Avaliku sektori töötajate ülevaade: rohkem naisi, kerkiv palk ja terendav spetsialistide põud
Avaliku sektori töötajad ehk näiteks politseinikud ning ministeeriumide ja vallavalitsuse töötajad said 2015. aastal Eesti keskmisest suuremat palgatõusu, selgub rahandusministeeriumi selleaastasest aruandest. Positiivse suunana vähenes avalike teenistujate palgalõhe. Riigiteenistusel on enam naisi, KOV-ides on mehi tööl lausa kolm korda vähem.
Raportis analüüsiti avaliku sektori ehk valitsussektori ja muu avaliku sektori töötajate statistikat. Kokku töötas avalikus sektoris mullu 135 300 inimest, kellest 118 393 on tööl valitsussektoris ehk keskvalitsuses, KOV-ides ja sotsiaalkindlustusfondis. Muu avaliku sektori töötajate hulka kuuluvad sihtasutustes, avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes ning äri- ja mittetulundusühingutes töötajad. Neid on 16 907 inimest.
Avaliku teenistuse töötajaskonnast 70 protsenti on ametnikud, ülejäänuid loetakse töölepingu alusel töötajateks. Ametnikest omakorda kolmandik on eriteenistujad nagu politseinikud, piirivalvurid, kaitseväelased ja vanglaametnikud.
Vananev rahvastik = väljakutse riigile
„Meie eesmärk on pakkuda head avalikku teenust. Selleks peab riigi töötajaskond olema professionaalne,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas rahandusministeeriumi teates. Raporti eessõnas rõhutatakse, et väheneva ja vananeva rahvastiku tingimustes on üha raskem leida riigiteenistusse spetsialiste. Seetõttu vaadatakse üle avaliku teenistuse tööülesanded ning kaotatakse kõik, mis vananenud või vähetähtis.
“Ühelt poolt on vajalik, et riigitööl oleksid parimad oma ala tippspetsialistid, kes on motiveeritud panustama kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisse. Teiselt poolt peab riik looma erasektorile tingimused, mis aitaksid kaasa majanduskasvu suurenemisele. Seetõttu tuleb jälgida, et riigitöötajate osakaal üldises tööealises elanikkonnas ja valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st ei suureneks,“ märkis Aas.
KOV-ides keskmisest 200 eurot väiksem palk
2014. aastaga võrreldes kasvasid avaliku teenistuse palganumbrid 2015. aastal kõigis valdkondades. Kui Eesti keskmine brutopalk kasvas 2015. aastal eelneva aastaga võrreldes kuus protsenti (1065 euroni kuus), siis valitsussektorite töötajate palk kasvas samal perioodil kaheksa protsenti (1079 euroni). Kõige suurema palgakõrgenduse said sotsiaalkindlustusfondides töötajad - 12 protsenti (1352 euroni).
Kohaliku omavalitsuse töötajate palk suurenes aga kaheksa protsenti (876 euroni), jäädes valitsussektori keskmisele alla 200 euroga.
Valitsussektori keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1079 eurot.
"Viimastel aastatel on valitsussektoris palgakasv olnud kiirem kui palgaturul tervikuna ja see on olnud õigustatud, kuna kriisiperioodil kaotasid riigitöötajad oluliselt oma palgapositsiooni, kuid kui järgnevatel aastatel jääb valitsussektori palgakasv palgaturust endiselt kiiremaks, saab valitsussektorist palgakasvu kiirendaja, mis võib seada ohtu majanduse jätkusuutliku toimimise."
Sooline palgalõhe vähenes pisut
Statistikaameti andmeil on Eestis üldine palgalõhe umbes 23 protsenti. See tähendab, et naised saavad Eestis meestest enam kui viiendiku võrra väiksemat palka. Sooline palgalõhe ilmneb ka avaliku riigi ametiasutustes. 2014. ja 2015. aastat võrreldes on aga näha, et palkade erinevus vähenes kahe protsendi võrra.
2015. aastal said riigiteenistuses olevad naised 9,2 protsenti väiksemat palka, 2014. aastal oli erinevus aga 11,2 protsenti. Arvestades töötajate vastutust konkreetsel ametikohal, teenivad naised meestest 7,5 protsenti väiksemat palka. Sama näitaja on 2014. aastaga võrreldes muutunud veidi üle ühe protsendi.
Rahandusministeerium koostab avaliku teenistuse seadusest lähtuvalt kord aastas ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, riigitööl olevatest isikutest ja nende palkadest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa. Ministeerium on sõnastanud, et aruande eesmärk on aidata kaasa avaliku teenistuse paremale planeerimisele, tuues välja avaliku teenistuse senised arendustegevused ning avaliku teenistuse tänased tugevused ja eesseisvad väljakutsed.
Toimetaja: Greete Palmiste