Komisjon: puhumisreididel hakatakse õigusi ette lugema kontrollitava soovil või joobe korral ({{commentsTotal}})

{{1464602670000 | amCalendar}}

Riigikogu õiguskomisjon arutas täna õiguskantsleri märgukirjast ajendatuna, millise põhjalikkusega peaks politsei puhumisreididel inimestele nende õiguseid tutvustama ja kas see peaks olema politseinikule seadusega kohustuslik või soovituslik. Õiguskomisjon otsustas täiendada korrakaitseseadust nii, et õigusi hakataks ette lugema siis, kui kontrollitav isik ise selleks soovi avaldab. Joobe korral loetakse õigused ette niikuinii.

Õiguskantsler Ülle Madise tõdes oma märgukirjas, et korrakaitseseaduse kohaselt tuleb politseil puhumisreidi käigus selgitada kõikidele inimestele enne alkoholijoobe kontrollimist nende õigusi. Madise sõnul on talle laekunud avaldus, mille kohaselt ei täida politsei puhumisreidil seda kohustust. Oma analüüsis leidis õiguskantsler, et õiguste üksikasjalik ja arusaadav selgitamine on kindlasti vajalik siis, kui puhumisel ilmnevad joobele viitavad tunnused ning inimene kõrvaldatakse roolist ja alustatakse menetlust, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Meie täiendus ongi selles, et neid õigusi tutvustatakse, kui kontrollitav isik selleks soovi avaldab. Aga kui inimene jääb jääknähtude või joobega vahele, siis igal juhul tutvustatakse talle tema õigusi. Aga kui inimene on kaine, siis ta puhub ära ja sõidab edasi," ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ERR-i uudisteportaalile.

Kui kõik politseinikud tõepoolest loeksid igale reidi ajal peatatud juhile ette selle, mis praegu ette nähtud, võtaks see kaua aega. See ei ole otstarbekas, arvas ka opositsioon.

"Kui tänane mitmesajameetrine järjekord venib selle tõttu mitme kilomeetri pikkuseks, siis see ei ole ratsionaalne, see ei ole mingilgi põhjusel põhjendatud," kommenteeris riigikogu õiguskomisjoni liige, keskerakondlane Andrei Novikov "Aktuaalsele kaamerale".

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar loetles, mida politseinik praegu kinnipeetud inimesele seaduse kohaselt selgitama peab.

""Kõik puhuvad" politseireidi käigus on inimesele tema kinnipidamisel võimalik tutvustada end politseiametnikuna, selgitada eesmärki, miks ta kinni peeti ja kui isik keeldub alkomeetrisse puhumast, siis selgitada, millised siis on õiguslikud tagajärjed. Inimesel on õigus keelduda alkomeetrisse puhumast ja kui inimene seda õigust kasutab, siis politseiametnikul on võimalik ta üldisest rivist kõrvale kutsuda ja selgitada talle täpsemalt, mis on järgmised protseduurid. Siis tuleb juba tõenduslik alkomeeter ja kui inimene sellest ka keeldub, siis võetakse vereproov," rääkis Kommusaar.

Ajaliselt võib see protsessi natuke pikendada. Nüüd ongi küsimus selles, kas selgituskohustus peaks olema seadusega määratud või mitte.

"Aja efektiivsuse huvides muidugi me oleme selle poolt, et selline kohustust lisaväärtust tegelikult ei loo. Inimesed saavad ju aru, mis on selliste politseireidide mõte - vähendada liikluses joobes juhtide osakaalu. Tundub täiesti mõistlik idee, et sellisel kujul ei peaks kõiki toiminguga seotavaid tegevusi politseireidi käigus tutvustama. Juhul, kui isik on joobes, siis on niikuinii juba pikemad selgitused ja kõik, mis seaduses kirjas on, saab täidetud," lisas Kommusaar.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof on sama meelt.

"Õiguskantsler on ka öelnud, et see absoluutne selgitamiskohustus ei taga puhumisreidi efektiivset läbiviimist ja õigem oleks algatada olemasolevat nõuet leevendav seadusemuudatus. Me täna ju näeme, et kui inimesed ületavad kiirust, kui palju võtab see aega, et inimesele selgitatakse tema õigusi, tehakse protokoll jne. Kui kõiki neid nõudeid hakataks järgima ka puhumisreidide puhul, siis järjekorrad oleksid pikad ja inimeste aega kulutataks ilma asjata," ütles Heljo Pikhof.

Korrakaitseseaduse paragrahv 38, lõige 2:

Enne alkoholijoobe kontrollimist või tuvastamist selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:
1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest või tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest;
3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
4) indikaatorvahendiga kontrollimisel õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ning nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga;
5) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: