Komisjon: puhumisreididel hakatakse õigusi ette lugema kontrollitava soovil või joobe korral ({{commentsTotal}})

{{1464602670000 | amCalendar}}

Riigikogu õiguskomisjon arutas täna õiguskantsleri märgukirjast ajendatuna, millise põhjalikkusega peaks politsei puhumisreididel inimestele nende õiguseid tutvustama ja kas see peaks olema politseinikule seadusega kohustuslik või soovituslik. Õiguskomisjon otsustas täiendada korrakaitseseadust nii, et õigusi hakataks ette lugema siis, kui kontrollitav isik ise selleks soovi avaldab. Joobe korral loetakse õigused ette niikuinii.

Õiguskantsler Ülle Madise tõdes oma märgukirjas, et korrakaitseseaduse kohaselt tuleb politseil puhumisreidi käigus selgitada kõikidele inimestele enne alkoholijoobe kontrollimist nende õigusi. Madise sõnul on talle laekunud avaldus, mille kohaselt ei täida politsei puhumisreidil seda kohustust. Oma analüüsis leidis õiguskantsler, et õiguste üksikasjalik ja arusaadav selgitamine on kindlasti vajalik siis, kui puhumisel ilmnevad joobele viitavad tunnused ning inimene kõrvaldatakse roolist ja alustatakse menetlust, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Meie täiendus ongi selles, et neid õigusi tutvustatakse, kui kontrollitav isik selleks soovi avaldab. Aga kui inimene jääb jääknähtude või joobega vahele, siis igal juhul tutvustatakse talle tema õigusi. Aga kui inimene on kaine, siis ta puhub ära ja sõidab edasi," ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ERR-i uudisteportaalile.

Kui kõik politseinikud tõepoolest loeksid igale reidi ajal peatatud juhile ette selle, mis praegu ette nähtud, võtaks see kaua aega. See ei ole otstarbekas, arvas ka opositsioon.

"Kui tänane mitmesajameetrine järjekord venib selle tõttu mitme kilomeetri pikkuseks, siis see ei ole ratsionaalne, see ei ole mingilgi põhjusel põhjendatud," kommenteeris riigikogu õiguskomisjoni liige, keskerakondlane Andrei Novikov "Aktuaalsele kaamerale".

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar loetles, mida politseinik praegu kinnipeetud inimesele seaduse kohaselt selgitama peab.

""Kõik puhuvad" politseireidi käigus on inimesele tema kinnipidamisel võimalik tutvustada end politseiametnikuna, selgitada eesmärki, miks ta kinni peeti ja kui isik keeldub alkomeetrisse puhumast, siis selgitada, millised siis on õiguslikud tagajärjed. Inimesel on õigus keelduda alkomeetrisse puhumast ja kui inimene seda õigust kasutab, siis politseiametnikul on võimalik ta üldisest rivist kõrvale kutsuda ja selgitada talle täpsemalt, mis on järgmised protseduurid. Siis tuleb juba tõenduslik alkomeeter ja kui inimene sellest ka keeldub, siis võetakse vereproov," rääkis Kommusaar.

Ajaliselt võib see protsessi natuke pikendada. Nüüd ongi küsimus selles, kas selgituskohustus peaks olema seadusega määratud või mitte.

"Aja efektiivsuse huvides muidugi me oleme selle poolt, et selline kohustust lisaväärtust tegelikult ei loo. Inimesed saavad ju aru, mis on selliste politseireidide mõte - vähendada liikluses joobes juhtide osakaalu. Tundub täiesti mõistlik idee, et sellisel kujul ei peaks kõiki toiminguga seotavaid tegevusi politseireidi käigus tutvustama. Juhul, kui isik on joobes, siis on niikuinii juba pikemad selgitused ja kõik, mis seaduses kirjas on, saab täidetud," lisas Kommusaar.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof on sama meelt.

"Õiguskantsler on ka öelnud, et see absoluutne selgitamiskohustus ei taga puhumisreidi efektiivset läbiviimist ja õigem oleks algatada olemasolevat nõuet leevendav seadusemuudatus. Me täna ju näeme, et kui inimesed ületavad kiirust, kui palju võtab see aega, et inimesele selgitatakse tema õigusi, tehakse protokoll jne. Kui kõiki neid nõudeid hakataks järgima ka puhumisreidide puhul, siis järjekorrad oleksid pikad ja inimeste aega kulutataks ilma asjata," ütles Heljo Pikhof.

Korrakaitseseaduse paragrahv 38, lõige 2:

Enne alkoholijoobe kontrollimist või tuvastamist selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:
1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest või tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest;
3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
4) indikaatorvahendiga kontrollimisel õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ning nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga;
5) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: