Juncker võttis vastu Kremli küllakutse, Euroopas jätkub arutelu sanktsioonide pikendamise üle ({{commentsTotal}})

{{1464598506000 | amCalendar}}
Jean-Claude Juncker Luksemburgi peaministrina 2012. aastal Putiniga kohtumas.
Jean-Claude Juncker Luksemburgi peaministrina 2012. aastal Putiniga kohtumas. Autor/allikas: Maxim Shemetov/Reuters/Scanpix

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker võttis vastu Kremli küllakutse ning osaleb järgmisel kuul Venemaal toimuval üritusel.

"President Juncker on saanud kutse ja ta kavatseb võtta osa 16. juunil Peterburis toimuvast rahvusvahelisest majandusfoorumist," kinnitas Junckeri pressiesindaja Reutersile.

Veel 10 päeva tagasi avaldasid Euroopa Liidu ametnikud kahtlust, kas Juncker praeguses olukorras ikkagi Kremli kutse vastu võtab.

Junckeri pressiesindaja: visiit pole EL-i senise poliitikaga vastuolus

Junckeri pressiesindaja kinnitusel pole Junckeri visiit Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikaga vastuolus.

Pressiesindaja Margaritis Schinas ütles, et EL on endiselt seisukohal, et sanktsioonidest saab loobuda siis, kui Moskva täidab täies mahus Minski rahuleppe tingimusi.

Seda, kas Juncker kohtub ka president Vladimir Putiniga, Schinas kommenteerida ei soovinud.

Kreml liigselt optimistlik ei ole

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et tõenäoliselt ei too Junckeri visiit kaasa erilist läbimurret Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes, küll aga olevat see võimalus alustada
erimeelsuste vähendamist.

Peskovi sõnul on "EL-i praegune retoorika ja keeldumine Venemaaga koostöö tegemisest" takistused, mida kiirkorras ületada ei saa. "Kuid selle visiidi kõige positiivsem element on see,
et see näitab valmisolekut ja soovi dialoogiks, mille eesmärgiks on jõuda konsensusele küsimustes, mille puhul on endiselt tugevaid erimeelsusi," selgitas ta.

Fookuses on Venemaa vastu suunatud sanktsioonide pikendamine

Venemaa panga-, kaitse- ja energiasektorile kehtestatud sanktsioonid aeguvad juulis ning nende pikendamine vajab ühenduse üksmeelset heakskiitu. EL-i liidrid arutavad küsimust juunis. EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini ütles möödunud nädalal Saksa meediale, et tema hinnangul sanktsioone pikendatakse.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk on rõhutanud, et Venemaa vastu suunatud sanktsioonid peavad püsima seni, kuni Minski leppe tingimusi pole täielikult ellu viidud. Tusk on veendunud, et otsus sanktsioonide kohta tehakse lähinädalatel ilma suurte diskussioonideta.

Samas on mitmed riigid - näiteks Kreeka, Küpros, Ungari ja Itaalia - sanktsioonide pikendamise, vähemalt automaatse pikendamise vastu sõna võtnud. Sanktsioonide pikendamise vastu on olnud ka järgmine Euroopa Liidu eesistujariik Slovakkia, kuid viimasel ajal on Bratislava mõista andnud, et "lojaalse" liikmesriigina lähtub ta Euroopa Liidu ühisest seisukohast.

Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier tunnistas möödunud nädalal, et sanktsioonide pikendamises kokkuleppele jõudmine on Euroopa Liidus üha raskem.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: