Pomerants tegi ettepaneku vähendada Pärnu lahel kasutatavate mõrdade silmasuurust ({{commentsTotal}})

{{1464619393000 | amCalendar}}

Keskkonnaminister Marko Pomerants tegi kohtumisel Liivi lahe kalanduskogu ja keskkonnainspektsiooni esindajatega ettepaneku vähendada Pärnu lahel kasutatavate niinimetatud selektiivsete mõrdade silmasuurust 56 millimeetrini ning kehtestada ühtlasi täiendavad kalavaru kaitsemeetmed. Valitsus peaks ettepaneku heakskiitmiseni jõudma juuni keskel. Kalurid saavad seega edasi kasutada seniseid püügivahendeid.

Keskkonnainspektsioon kontrollis sel kuul Pärnu lahe kalurite mõrdu ning ilmes, et ligi 80 protsenti olid väiksema silmasuurusega kui nõutud 60 millimeetrit, vahendasid ERR-i raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".

Inspektsioon andis korralduse nõuetele mittevastavad mõrrad 30. maiks merest välja tuua. Samas teatati, et korralduse täitmise kontrollimine lükati edasi, kuni selguvad tänase nõupidamise tulemused.

Keskkonnaminister Marko Pomerants teatas pärast nõupidamist, et ministeerium saadab ülehomme valitsusele kalapüügieeskirja muutmise eelnõu. Selle heakskiitmiseni valitsuses loodetakse tema sõnul jõuda 16. juunil.

"Me leidsime, et lähtudes püüniste hinnast, tegelikust olukorrast ja sellest, et kalamehed pole selle mõttega veel harjuda suutnud, kehtestame mõrra silma suuruseks 56 millimeetrit," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants ERR-i uudisteportaalile.

Ta ütles, et mõõtmist jätkatakse digitaalse mõõteriistaga. "See on emotsioonitu. Sellele vastu vaielda ei saa, kas käsi oli kellelgi tugevam või nõrgem," põhjendas ta.

Pomerants kinnitas, et kokkuleppe vaimus ei rakenda keskkonnainspektsioon lisameetmeid seni, kuni muudatused sel suvel jõustuvad.

Vastukaaluks hakkab kahe aasta jooksul kehtima kohale uus alammõõt - 46 sentimeetrit ja seda aasta läbi.

Kalurite esindaja Raio Piiroja arvates jõuti mõistliku lahenduseni.

"Suures pildis kalur võib rahul olla. Homme hommikul võib südamerahuga jälle merele minna ja ei pea kartma seda, et keskkonnainspektsioon tuleks trahvi tegema. Samamoodi läheme südamerahus vastu sügispüügile," ütles Piiroja.

Liivi lahe kalurite üldkoosolek arutab ministeeriumi ettepanekut 14. juunil.

Liivi laht on keskkonnaministeeriumi kinnitusel Eesti rannakalanduse kõige olulisem piirkond - seal on umbes 300 kutselist kalurit ning saadakse kõige suuremaid saake.

Kalateadlaste hinnangul võib Pärnu lahes ahvenavaruga rahul olla, aga koha vajab kaitset. Kohavarude vähenemisel on mitmesuguseid põhjusi, ühed on looduslikud, teised aga inimtekkelised.

"Tänapäeva kalurid on niivõrd head püüdjad, püünised on niivõrd intensiivsed, et põhiliselt määrab kalavaru olukorra - selle, kui palju neid on, millised põlvkonnad on, kas suured või väiksed - peamiselt kalurite enda püük. Ütleme nii, et see püük, mida me siiani oleme lubanud või riik on nõustunud, ei ole paraku kõige efektiivsem olnud," ütles Tartu ülikooli mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa.

Täna saavutatud kompromiss peaks kohavarudele hästi mõjuma.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: