Pomerants tegi ettepaneku vähendada Pärnu lahel kasutatavate mõrdade silmasuurust ({{commentsTotal}})

{{1464619393000 | amCalendar}}

Keskkonnaminister Marko Pomerants tegi kohtumisel Liivi lahe kalanduskogu ja keskkonnainspektsiooni esindajatega ettepaneku vähendada Pärnu lahel kasutatavate niinimetatud selektiivsete mõrdade silmasuurust 56 millimeetrini ning kehtestada ühtlasi täiendavad kalavaru kaitsemeetmed. Valitsus peaks ettepaneku heakskiitmiseni jõudma juuni keskel. Kalurid saavad seega edasi kasutada seniseid püügivahendeid.

Keskkonnainspektsioon kontrollis sel kuul Pärnu lahe kalurite mõrdu ning ilmes, et ligi 80 protsenti olid väiksema silmasuurusega kui nõutud 60 millimeetrit, vahendasid ERR-i raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".

Inspektsioon andis korralduse nõuetele mittevastavad mõrrad 30. maiks merest välja tuua. Samas teatati, et korralduse täitmise kontrollimine lükati edasi, kuni selguvad tänase nõupidamise tulemused.

Keskkonnaminister Marko Pomerants teatas pärast nõupidamist, et ministeerium saadab ülehomme valitsusele kalapüügieeskirja muutmise eelnõu. Selle heakskiitmiseni valitsuses loodetakse tema sõnul jõuda 16. juunil.

"Me leidsime, et lähtudes püüniste hinnast, tegelikust olukorrast ja sellest, et kalamehed pole selle mõttega veel harjuda suutnud, kehtestame mõrra silma suuruseks 56 millimeetrit," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants ERR-i uudisteportaalile.

Ta ütles, et mõõtmist jätkatakse digitaalse mõõteriistaga. "See on emotsioonitu. Sellele vastu vaielda ei saa, kas käsi oli kellelgi tugevam või nõrgem," põhjendas ta.

Pomerants kinnitas, et kokkuleppe vaimus ei rakenda keskkonnainspektsioon lisameetmeid seni, kuni muudatused sel suvel jõustuvad.

Vastukaaluks hakkab kahe aasta jooksul kehtima kohale uus alammõõt - 46 sentimeetrit ja seda aasta läbi.

Kalurite esindaja Raio Piiroja arvates jõuti mõistliku lahenduseni.

"Suures pildis kalur võib rahul olla. Homme hommikul võib südamerahuga jälle merele minna ja ei pea kartma seda, et keskkonnainspektsioon tuleks trahvi tegema. Samamoodi läheme südamerahus vastu sügispüügile," ütles Piiroja.

Liivi lahe kalurite üldkoosolek arutab ministeeriumi ettepanekut 14. juunil.

Liivi laht on keskkonnaministeeriumi kinnitusel Eesti rannakalanduse kõige olulisem piirkond - seal on umbes 300 kutselist kalurit ning saadakse kõige suuremaid saake.

Kalateadlaste hinnangul võib Pärnu lahes ahvenavaruga rahul olla, aga koha vajab kaitset. Kohavarude vähenemisel on mitmesuguseid põhjusi, ühed on looduslikud, teised aga inimtekkelised.

"Tänapäeva kalurid on niivõrd head püüdjad, püünised on niivõrd intensiivsed, et põhiliselt määrab kalavaru olukorra - selle, kui palju neid on, millised põlvkonnad on, kas suured või väiksed - peamiselt kalurite enda püük. Ütleme nii, et see püük, mida me siiani oleme lubanud või riik on nõustunud, ei ole paraku kõige efektiivsem olnud," ütles Tartu ülikooli mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa.

Täna saavutatud kompromiss peaks kohavarudele hästi mõjuma.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.