Iraagi armee alustas pealetungi ISIS-e kontrolli all olevas Fallujah's ({{commentsTotal}})

{{1464612149000 | amCalendar}}

Iraagi armee alustas USA õhulöökide toel pealetungi ISIS-e kontrolli all oleva Fallujah' linna lõunaservas ja võttis enda valdusesse tagasi sealse politseijaoskonna.

Linna piirist pooleteise kilomeetri kaugusel oleva Reutersi meeskonna sõnul on Naimiya linnaosast kuulda plahvatusi ja tulistamist, vahendasid Reuters ja "Aktuaalne kaamera".

Riigitelevisiooni andmetel hõivas eliitsõjaväeüksus keskpäeval piirkonna politseijaoskonna.

"Terrorismivastase võitluse jõud koos teiste üksuste ja Anbari politseiga on alustanud sisenemist Fallujah'sse. Äärelinnades on toimunud vägivaldseid kokkupõrkeid, mis jätkuvad. Jumala abiga saab lahing varsti läbi.
Püüame kõik linnas olevad tsiviilelanikud evakueerida," ütles Iraagi vägede juht Fallujah' operatsioonis, kindralleitnant Abdul-Wahab al-Saadi.

Vajadust säästa Fallujah's tsiviilelanikke elusid, ka siis, kui ISIS neid inimkilpidena kasutab, rõhutas alanud operatsiooni eel ka ÜRO põgenikeamet. Ohus võib olla kuni 50 000 inimest.

Fallujah' lahing tuleb ilmselt suurim, mis on ISIS-e vastu peetud.

Fallujah on ISIS-e lähim kindlus Bagdadile ja arvatavalt koht, kust rühmitus on kavandatud enesetapurünnakute kampaaniat šiiitide ja valitsusasutuste vastu Bagdadis.

Samal ajal kui valitsusväed liikusid oma rünnakuga edasi, tapsid enesetapuründajad Bagdadi kolmes piirkonnas rohkem kui 20 inimest. Politsei ja arstide sõnul sai 50 inimest ka vigastada.

Ka kurdi väed teatasid edusammudest ISIS-e vastu Põhja-Iraagis, sest võitsid mässulistelt tagasi mitu küla Mosuli lähedal. Mosul on suurim ISIS-e kontrolli all olev linn. 

Iraagi armee algatas Fallujah' tagasi võtmise operatsiooni nädal tagasi, tugevdades esmalt pool aastat kestnud ümberpiiramist linna ümber.

Fallujah oli esimene Iraagi linn, mis ISIS-e kätte 2014. aasta jaanuaris langes. Mitu kuud hiljem haaras ISIS enda kontrolli alla suure osa Põhja- ja Lääne-Iraagist, kuulutades Süüria piiri äärsetel aladel välja kalifaadi. 

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: