Iraagi armee alustas pealetungi ISIS-e kontrolli all olevas Fallujah's ({{commentsTotal}})

{{1464612149000 | amCalendar}}

Iraagi armee alustas USA õhulöökide toel pealetungi ISIS-e kontrolli all oleva Fallujah' linna lõunaservas ja võttis enda valdusesse tagasi sealse politseijaoskonna.

Linna piirist pooleteise kilomeetri kaugusel oleva Reutersi meeskonna sõnul on Naimiya linnaosast kuulda plahvatusi ja tulistamist, vahendasid Reuters ja "Aktuaalne kaamera".

Riigitelevisiooni andmetel hõivas eliitsõjaväeüksus keskpäeval piirkonna politseijaoskonna.

"Terrorismivastase võitluse jõud koos teiste üksuste ja Anbari politseiga on alustanud sisenemist Fallujah'sse. Äärelinnades on toimunud vägivaldseid kokkupõrkeid, mis jätkuvad. Jumala abiga saab lahing varsti läbi.
Püüame kõik linnas olevad tsiviilelanikud evakueerida," ütles Iraagi vägede juht Fallujah' operatsioonis, kindralleitnant Abdul-Wahab al-Saadi.

Vajadust säästa Fallujah's tsiviilelanikke elusid, ka siis, kui ISIS neid inimkilpidena kasutab, rõhutas alanud operatsiooni eel ka ÜRO põgenikeamet. Ohus võib olla kuni 50 000 inimest.

Fallujah' lahing tuleb ilmselt suurim, mis on ISIS-e vastu peetud.

Fallujah on ISIS-e lähim kindlus Bagdadile ja arvatavalt koht, kust rühmitus on kavandatud enesetapurünnakute kampaaniat šiiitide ja valitsusasutuste vastu Bagdadis.

Samal ajal kui valitsusväed liikusid oma rünnakuga edasi, tapsid enesetapuründajad Bagdadi kolmes piirkonnas rohkem kui 20 inimest. Politsei ja arstide sõnul sai 50 inimest ka vigastada.

Ka kurdi väed teatasid edusammudest ISIS-e vastu Põhja-Iraagis, sest võitsid mässulistelt tagasi mitu küla Mosuli lähedal. Mosul on suurim ISIS-e kontrolli all olev linn. 

Iraagi armee algatas Fallujah' tagasi võtmise operatsiooni nädal tagasi, tugevdades esmalt pool aastat kestnud ümberpiiramist linna ümber.

Fallujah oli esimene Iraagi linn, mis ISIS-e kätte 2014. aasta jaanuaris langes. Mitu kuud hiljem haaras ISIS enda kontrolli alla suure osa Põhja- ja Lääne-Iraagist, kuulutades Süüria piiri äärsetel aladel välja kalifaadi. 

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema