WTO endine juht: Suurbritanniat tabab Brexiti korral suur löök ({{commentsTotal}})

Peter Sutherland.
Peter Sutherland. Autor/allikas: Denis Balibouse/Reuters/Scanpix

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) endine peadirektor Peter Sutherland hoiatas, et Suurbritanniat ohustab tõsine löök, kui riik kavatseb Euroopa Liidust lahkumise korral toetuda WTO kaubandusreeglitele.

Sutherland ütles BBC-le antud intervjuus, et eriti haavatavad oleksid Suurbritannia teenused, samas tootjad seisaksid silmitsi suurte raskustega.

"WTO ei annaks õigust pakkuda teenuseid," hoiatas ta.

"Praegune Briti pangandussüsteem pakub teenuseid kogu Euroopas, sest osana Euroopa Liidust on neil ühispass ja nad võivad tegutseda kõikjal. Kui Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, ei oleks tal ühispassi ja paljud finantsteenuste ettevõtted võivad öelda, et nad ei saa hoida peakontorit riigis, mis on väljaspool Euroopa Liitu ja võivad seetõttu kolida," rääkis Sutherland.

"See oleks suur löök Briti majandusele," ütles ta.

WTO kommenteeris BBC-le, et organisatsioonil on küll finantsteenuste kokkulepped, kuid kõik liikmesriigid ei ole neis osalised.

Sutherland aitas 1980. aastatel koostada EL-i ühisturu vabakaubanduspiirkonna raamistiku. Ta oli WTO juht aastatel 1993-1995.

EL-ist lahkumise pooldajate sõnul saaks riik aga toetuda WTO reeglitele. Brexitit toetavate majandusteadlaste hulka kuuluv Gerard Lyons ütles BBC-le, et Sutherlandi hirmud on kohatud.

"Reaalsus on see, et Suurbritannia võib lahkuda Euroopa Liidust ja kaubelda vabalt WTO reeglite raames," ütles Lyons.

"London jätkab kohanemist ja muutumist ning samuti finantssektor. Aina enam on finantsregulatsioonid globaalsed," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: