Koda: pensionifondide raha investeeritakse liiga vähe Eesti majandusse ({{commentsTotal}})

Pensionifondide praegune süsteem on saanud viimasel ajal palju kriitikat nii kõrgete teenustasude pärast kui ka sellepärast, et fondivalitsejad ei investeeri piisaval määral raha Eestisse, et toetada majanduskasvu. Neid probleeme arutati rahandusministeeriumis ümarlaual.

Uus pensioniühistu Tuleva ootab praegu fondivalitseja tegevusluba. Uut tüüpi pensionäridele endale kuuluma hakkava fondi asutajaliikmed on 22 vähem ja rohkem tuntud inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskne idee on pakkuda inimestele võimalust koguda pensioni nii, et fondi teenustasud ei sööks ära selle tootlikkust nagu see täna on.

"Meie arvates peaks investoritel olema valik - kui ta tahab väga eksklusiivselt käsisti juhitud fondi, mille eest ta on nõus palju maksma, kuna ta loodab sealt suurt tulu saada, siis tal peab see valik olema. Aga tal peab olema ka valik, mida tänapäeva investeerimistehnoloogia võimaldab - investeerida väga madalate kuludega indeksifondi," selgitas Tuleva pensioniühistu juhatuse liige Tõnu Pekk.

Üks tänane suur probleem seisnebki aga selles, et taolisi uudiseid uutest tegijatest praktiliselt ei kuule, sest pensionifondide turule on raske siseneda. Vähene konkurents aga omakorda tingib selle, et haldustasud ja kulumäärad on maailmaturuga võrreldes väga kõrged.

"Me oleme algust teinud, siin on mitu barjääri, mis tuleb ületada. Esiteks on vajalik kriitiline mass pensionifondi liikmeid, vaja on kokku koguda suhteliselt suurt algkapital - täna on algkapitali nõue 3 miljonit," ütles Pekk.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et ministeerium on praegu uue investeerimisfondide seaduse väljatöötamise keskmises faasis ning võimaluste piires võetakse täna ümarlaual väljatoodut kuulda. See võib tähendada näiteks leevendusi turule sisenemiseks.

"Ma ei hakkaks täna veel spekuleerima võimalike lahenduste üle. Pigem oli täna küsimuste ülesseadmise hetk ja ma arvan, et lähiperiood annab meil võimaluse vaadata võimalikke lahendusi," ütles Sester.

Üheks oluliseks probleemiks peetakse täna ka seda, et pensionifondide valitsejad ei investeeri piisavalt Eestisse ning see pärsib meie majanduskasvu.

Kaubandus-tööstuskoja direktor Mait Palts tõi välja, et euroalas paistab Eesti selles osas negatiivselt silma.

"Meie inimeste pensionivara on investeeritud ikkagi Eestist välja. Kui me võtame otsesed investeeringud pensionifondidest Eesti majandusse, siis see protsent jääb erinevate hinnangute ja arvutuste põhjal 5 ja 7 vahele, mis on selgelt liiga vähe," tõdes Palts.

"Me töötame hetkel ikkagi sellega, et võimalikke instrumente, kuhu seda raha suunata, rohkem turule tuua. See peaks olema meie suurem priorittet praegusel hetkel," sõnas Sester.

Pensionikogujaid on Eestis tänase seisuga veidi üle 680 000.

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna ärikinnisvara turg põhineb üüril.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume rentida, mitte osta. Investoridki soetavad vaid hea tootlusega väiksemaid äriruume väljarentimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: