Koda: pensionifondide raha investeeritakse liiga vähe Eesti majandusse ({{commentsTotal}})

Pensionifondide praegune süsteem on saanud viimasel ajal palju kriitikat nii kõrgete teenustasude pärast kui ka sellepärast, et fondivalitsejad ei investeeri piisaval määral raha Eestisse, et toetada majanduskasvu. Neid probleeme arutati rahandusministeeriumis ümarlaual.

Uus pensioniühistu Tuleva ootab praegu fondivalitseja tegevusluba. Uut tüüpi pensionäridele endale kuuluma hakkava fondi asutajaliikmed on 22 vähem ja rohkem tuntud inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskne idee on pakkuda inimestele võimalust koguda pensioni nii, et fondi teenustasud ei sööks ära selle tootlikkust nagu see täna on.

"Meie arvates peaks investoritel olema valik - kui ta tahab väga eksklusiivselt käsisti juhitud fondi, mille eest ta on nõus palju maksma, kuna ta loodab sealt suurt tulu saada, siis tal peab see valik olema. Aga tal peab olema ka valik, mida tänapäeva investeerimistehnoloogia võimaldab - investeerida väga madalate kuludega indeksifondi," selgitas Tuleva pensioniühistu juhatuse liige Tõnu Pekk.

Üks tänane suur probleem seisnebki aga selles, et taolisi uudiseid uutest tegijatest praktiliselt ei kuule, sest pensionifondide turule on raske siseneda. Vähene konkurents aga omakorda tingib selle, et haldustasud ja kulumäärad on maailmaturuga võrreldes väga kõrged.

"Me oleme algust teinud, siin on mitu barjääri, mis tuleb ületada. Esiteks on vajalik kriitiline mass pensionifondi liikmeid, vaja on kokku koguda suhteliselt suurt algkapital - täna on algkapitali nõue 3 miljonit," ütles Pekk.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et ministeerium on praegu uue investeerimisfondide seaduse väljatöötamise keskmises faasis ning võimaluste piires võetakse täna ümarlaual väljatoodut kuulda. See võib tähendada näiteks leevendusi turule sisenemiseks.

"Ma ei hakkaks täna veel spekuleerima võimalike lahenduste üle. Pigem oli täna küsimuste ülesseadmise hetk ja ma arvan, et lähiperiood annab meil võimaluse vaadata võimalikke lahendusi," ütles Sester.

Üheks oluliseks probleemiks peetakse täna ka seda, et pensionifondide valitsejad ei investeeri piisavalt Eestisse ning see pärsib meie majanduskasvu.

Kaubandus-tööstuskoja direktor Mait Palts tõi välja, et euroalas paistab Eesti selles osas negatiivselt silma.

"Meie inimeste pensionivara on investeeritud ikkagi Eestist välja. Kui me võtame otsesed investeeringud pensionifondidest Eesti majandusse, siis see protsent jääb erinevate hinnangute ja arvutuste põhjal 5 ja 7 vahele, mis on selgelt liiga vähe," tõdes Palts.

"Me töötame hetkel ikkagi sellega, et võimalikke instrumente, kuhu seda raha suunata, rohkem turule tuua. See peaks olema meie suurem priorittet praegusel hetkel," sõnas Sester.

Pensionikogujaid on Eestis tänase seisuga veidi üle 680 000.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: