Digipädevuse mudel määrab õpilaste digioskused ja -teadmised ({{commentsTotal}})

Ekspertide töö tulemusena on valminud mudel, millele peavad vastama õpilaste digioskused ja -teadmised erinevates vanuseastmetes.

Riiklikus õppekavas on digipädevus sõnastatud ühe üldpädevusena. Seega on koolide kohustus õpilaste digitaalseid oskusi arendada. Digipädevuse mudel annab aimu, millised on lapsele vajalikud teadmised ja oskused digitaalses maailmas toimetulemiseks, võimaluste kasutamiseks ja probleemide vältimiseks, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Digipädevuse mudelis on kirjeldatud viit peamist oskust, millele koolid tähelepanu võiks pöörata: info kasutamine, suhtlemine, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus.

Haridusministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Andres Ääremaa toonitab neist kahte

"Üks hästi oluline peatükk digipädevuses on sisuloome - kuidas uut teadmist luua ja ise edasi arendada. Selle alateemad on näiteks autoriõigus, ei saa üle ega ümber ka programmeerimisest, mis on üks hinnatav oskus. Samuti turvalisus, kindlasti on hästi oluline, et õpilane oskaks oma seadmeid ja isikuandmeid kaitsta, et ta oskaks oma rühile ja silmadele tähelepanu pöörata jne," rääkis Ääremaa.

Kuna õpilased erinevad oma digioskuste poolest, toimub mudeli järgi digipädevuste arendamine neljas etapis. Mida lähemale gümnaasiumi lõpule, seda spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi oodatakse.

"Esimeselt tasemel näiteks autorõiguste osas peab õpilane oskama arvestada sellega, et internetist kättesaadav materjal võib olla autoriõigustega kaetud ja siis peaks küsima muudatuste tegemiseks autorilt luba. Näiteks 12. klassi lõpus peab õpilane arvestama ja oskama arvestada erinevate õppetöös ja igapäevaelus ette tulevate litsentsitingimustega programmide ja rakenduste kohta ning peaks oskama vajadusel ka ise enda tehtud digitaalset sisu litsenseerida ehk oskama valida korrektse autorilitsentsi tingimuse," selgitas Ääremaa.

Tartu Tamme kooli direktori Vallo Reimaa sõnul on mudeli näol tegemist järjekordse normatiivse dokumendiga. Reimaa sõnul tuleb mudeli kasutuselevõtmisel kõigepealt tagada, et kõikidel koolidel oleks digipöördeks võrdsed võimalused

"Praegu on suur projekt käimas, et kõik Tartu koolid saaksid juhtmevaba internetiühenduse. Võib osta ka koolidele tahvelarvuteid, aga kui ühendused on halvad, siis kasutegur on ka poolik," tõdes ta.

Samuti tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata eeldusoskuste arendamisele, selleks et digipädevuse peamisi punkte arendama hakata.

"Siin on oluline teadvustada, et laps võib olla suur osa päevast infomaailmas, kuid tegelikult ta ei oska sisuliselt selle valdkonna võimalusi kasutada. Isegi Wordi ei oska kasutada, sest ta on lihtsalt suhtlusvõrgustikes," rääkis Reimaa.

Ääremaa sõnul on riigil plaanis alates ülejärgmisest õppeaastast viia läbi koolides ka digipädevuse tasemetöid, et teadmistest ja oskustest koolidele ja õpilastele selgem pilt anda.

Toimetaja: Merili Nael



Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.