Tervishoiutöötajad ja meditsiini tööandjad otsivad Henn Pärna juurest lepitust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Küllike Rooväli/Postimees/Scanpix

Tervishoiutöötajaid esindavad ametiühingud ja meditsiini tööandjate esindajad on kutsutud tänaseks riikliku lepitaja Henn Pärna juurde esimesele tervishoiuala lepituskoosolekule.

Arstide Liit, Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit esitasid aprilli alguses lepitajale kaks töötüli avaldust, vahendasid ERR-i teleuudised.

Esimeses paluti abi kehtiva kollektiivlepingu mitte täitmise kohta, mis puudutab töötajate personalistandardite kehtestamist.

Kohtumisel lepitaja juures õnnestus selles punktis osapoolte arusaami lähendada ja ette on võetud samme probleemi lahendamiseks.

Teine avaldus puudutas aga uue kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud kollektiivset töötüli.

Vaatamata omavahelistele kohtumistele ei ole osapooled üheski uue kollektiivlepingu projekti punktis kokkuleppele jõudnud.

Padjaga tööle

Ühtlasi korraldavad arstid ja õed täna padjaga tööle tulemise päeva, et aktsiooniga tuletada riigikogulastele meelde meedikute rasket igapäevast tööd.

Aktsiooni korraldaja, Tartu arst Kuido Nõmm ütles, et algatust ärgitas korraldama reformierakondlase Igor Gräzini padjaga riigikogu ööistungile ilmumine ja sotsiaaldemokraadi Marianne Mikko veendumus, et meedikute 24-tunnised vahetused ei ole võrreldavad riigikogu liikmete raske tööga.

Facebookis on padjaga tööle tulemise grupiga liitunud üle 4400 inimese. Kuido Nõmme sõnul pööratakse aktsiooniga tähelepanu Eesti tervishoiu puudulikule rahastamisele.

Tervishoiu kogukulu osa sisemajanduse kogutoodangust oli 2014. aastal Eestis 6,4 protsenti. Euroliidu maades keskmiselt aga 10 protsenti.

Toimetaja: Allan Rajavee



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: