PRIA sai üle 15 500 pindalatoetuse taotluse ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

PRIA sai eilse seisuga 15 541 pindalatoetuse taotlust, millest 87,14 protsenti esitati e-PRIAs.

Hilinenud taotlusi saab esitada ja varasemas taotlustes andmeid muuta veel 17. juunini, kuid hilinejatel väheneb summa ühe protsendi võrra iga hilinetud tööpäeva kohta, muudatuste puhul vähendamist aga ei toimu. Eile keskpäevaks oli esitatud kokku 15 541 taotlust.

Kõige rohkem laekus taotlusi Võrumaa kohta, taotlusalust maad on aga kõige rohkem Lääne-Virumaal.

2015. aasta taotlusvoorus esitati kokku 17 365 taotlust, kuid siis toimus samaaegselt ka loomakasvatuse otsetoetuste taotlemine ning osa otsetoetuste taotlejaist liitus hiljem väiketootjate kavaga.

Ühtset pindalatoetust, mida taotleb valdav enamus hektaripõhiste toetuste soovijaid, maksti lõpuks 15 068 maakasutajale 929 136 hektari eest.

"Neid numbreid võrreldes võib eeldada, et taotlemine võib tänavu kujuneda ligikaudu samasuguseks nagu oli eelmisel aastal. Väga kiiduväärne on e-PRIA kasutajate suur osakaal - eelmisel aastal jäi see veidi alla 70 protsendi ja praegu on ligi 87 protsenti. Naabritel Lätis läks veelgi paremini, seal esitati tänavu ligi 100 protsenti taotlusi elektrooniliselt," ütles PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive.

Käimasoleva taotlusvooru otsetoetuste maksmiseks on eelarves 114,5 miljonit eurot, maaelu arengukava põllu- ja loomatoetuste jaoks 57,5 miljonit eurot.

Toimetaja: Marek Kuul



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: