Jõks: kui presidendil poleks piisavalt võimu, siis ma ei kandideeriks ({{commentsTotal}})

Presidendikandidaadi kandidaat Allar Jõksi ütles, et kui Eesti Vabariigi presidendil poleks tema hinnangul piisavalt põhiseaduslikku võimu, siis ei kandideeriks ta sellele ametikohale. Samas toonitas endine õiguskantsler, et soovib jääda ametisse vaid üheks ametiajaks, kuna nii on ta oma tegevuses vabam.

Hoolimata Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna näilisest toetusest ei tunne eelmisel nädalal presidendivalimiste kampaaniat alustanud Allar Jõks end väga eriliselt. "Vandeadvokaadina ma tean, et kohtuotsust ei ole enne, kui see on jõustunud," märkis Jõks saates "Terevisioon".

"Volikogud, mis võiksid minu kandidatuuri kinnitada, toimuvad alles nädala lõpus ning senimaani tuleb oodata. Kuid ma olen tänulik nende kohtumiste eest, mis seni on olnud, sest need on väga põnevad olnud," märkis Jõks.

Endise õiguskantsleri hinnangul võiksid kõik riigikogu erakonnad talle toetust avaldada, kuna ta pole ühegi poliitilise jõuga seotud ega oma kindlat poliitilist vaatenurka ühes või teises küsimuses. "Olen 15 aasta jooksul erinevaid erakondi vajadusel kritiseerinud aga ka tunnustanud," lisas presidendikandidaadi kandidaat.

Reformierakonnaga saab leida ühisosa

Jõksi sõnul pole tema ja Reformierakonna vahelt n-ö musta kassi läbi jooksnud, kuigi just Jõks toetas Silver Meikarit kurikuulsa rahaskandaali ajal. "Reformierakond ei saa ju öelda, et erakondade rahastamine ei pea läbipaistev olema ning aus poliitika pole oluline. Nad saavad aru, et ma ei kritiseerinud erakonda, vaid teatud hoiakuid ja poliitilist kultuuri," sõnas Jõks.

Vandeadvokaat lisas, et praegugi teeb ta koostööd majandusminister Kristen Michaliga riigiettevõtete juhtimismudeli välja töötamise osas. "Lisaks olen teinud head koostööd Reformierakonna ministrite Hanno Pevkuri ja Keit Pentus-Rosimannusega. Ma arvan, et sellistel juhtudel vaadatakse eriarvamustest mööda ja leitakse ühisosa," kinnitas Jõks.

President võib teostada võimu nii läbi moraali kui ka õiguse

Eesti presidendil nähakse eelkõige esindusfunktsiooni, kuid Allar Jõksi hinnangul on riigipeal suurem võim. "Kui ma arvaks, et vabariigi presidendil ei ole võimu, siis ei oleks ma kandideerimisse sisenenud, mistõttu leian, et presidendil on piisavalt volitusi," märkis Jõks.

"Põhiseadus seab ainult raamid, mida president võib teha või peab tegema, aga iga president täidab oma ametiaja arvestades oma tausta ja eelistus," rääkis Jõks. Tema arvates on presidendil võimalik mõjutab Eesti tulevikku ja arengut nii moraalse kui ka õigusliku võimuga.

Vandeadvokaat sõnas, et Toomas Hendrik Ilves on ametiajal keskendunud väga palju välis- ja julgeolekupoliitikale ning Eesti e-lahenduste tutvustamisele. "See on kõik on olnud tegelikult super," leidis Jõks.

Tabusid võiks rikkuda

Endise õiguskantsler toonitas, et president valitakse riigikogu poolt, mistõttu ei saa tal olla oma koalitsioonilepingut ega poliitilist agendat, sest tal puudub rahvamandaat.

"President saab kõiki võimalikke debatte julgustada, et me ei peaks rahulduma sellega, mis meil praegu on, vaid pigem mingeid tabusid rikkuma ning maksusüsteemi üle vaatama," selgitas Jõks.

Tema sõnul on arutelud maksusüsteemi muutmise osas teretulnud. "Ka president Ilves ütles äsja, et peaksime ära unustama teatud tabuteemad, mida me kindlasti ei puuduta. Väikeses riigis on oluline avatud mõtlemine," lisas Jõks.

Ametis vaid üheks ametiajaks

Jõks on ka öelnud, et kavatseb olla president vaid ühe ametiaja jooksul ning ta kinnitas ka "Terevisioonis", et tegemist on tõsise plaaniga.

"Ma olnud üks periood olnud õiguskantsler ja ma mäletan kui president Ilves tegi mulle ettepaneku jätkata, mäletan neid vihjeid "et, Allar kui sa oleksid natuke paindlikum" ja nii edasi. Ma usun, et sellist põhiseaduslikku ametit saab kõige paremini kanda siis, kui sa oled ühe perioodi, kuna sel juhul ei pea sa mõtlema nii palju lubatuste peale," märkis Jõks.

"Eesti poliitiline kultuur on veel natuke lapsekingades ja taolisi tagatoa kokkuleppeid armastatakse siiski teha," lisas endine õiguskantsler.

Toimetaja: Allan Rajavee



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema