Jõks: kui presidendil poleks piisavalt võimu, siis ma ei kandideeriks ({{commentsTotal}})

Presidendikandidaadi kandidaat Allar Jõksi ütles, et kui Eesti Vabariigi presidendil poleks tema hinnangul piisavalt põhiseaduslikku võimu, siis ei kandideeriks ta sellele ametikohale. Samas toonitas endine õiguskantsler, et soovib jääda ametisse vaid üheks ametiajaks, kuna nii on ta oma tegevuses vabam.

Hoolimata Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna näilisest toetusest ei tunne eelmisel nädalal presidendivalimiste kampaaniat alustanud Allar Jõks end väga eriliselt. "Vandeadvokaadina ma tean, et kohtuotsust ei ole enne, kui see on jõustunud," märkis Jõks saates "Terevisioon".

"Volikogud, mis võiksid minu kandidatuuri kinnitada, toimuvad alles nädala lõpus ning senimaani tuleb oodata. Kuid ma olen tänulik nende kohtumiste eest, mis seni on olnud, sest need on väga põnevad olnud," märkis Jõks.

Endise õiguskantsleri hinnangul võiksid kõik riigikogu erakonnad talle toetust avaldada, kuna ta pole ühegi poliitilise jõuga seotud ega oma kindlat poliitilist vaatenurka ühes või teises küsimuses. "Olen 15 aasta jooksul erinevaid erakondi vajadusel kritiseerinud aga ka tunnustanud," lisas presidendikandidaadi kandidaat.

Reformierakonnaga saab leida ühisosa

Jõksi sõnul pole tema ja Reformierakonna vahelt n-ö musta kassi läbi jooksnud, kuigi just Jõks toetas Silver Meikarit kurikuulsa rahaskandaali ajal. "Reformierakond ei saa ju öelda, et erakondade rahastamine ei pea läbipaistev olema ning aus poliitika pole oluline. Nad saavad aru, et ma ei kritiseerinud erakonda, vaid teatud hoiakuid ja poliitilist kultuuri," sõnas Jõks.

Vandeadvokaat lisas, et praegugi teeb ta koostööd majandusminister Kristen Michaliga riigiettevõtete juhtimismudeli välja töötamise osas. "Lisaks olen teinud head koostööd Reformierakonna ministrite Hanno Pevkuri ja Keit Pentus-Rosimannusega. Ma arvan, et sellistel juhtudel vaadatakse eriarvamustest mööda ja leitakse ühisosa," kinnitas Jõks.

President võib teostada võimu nii läbi moraali kui ka õiguse

Eesti presidendil nähakse eelkõige esindusfunktsiooni, kuid Allar Jõksi hinnangul on riigipeal suurem võim. "Kui ma arvaks, et vabariigi presidendil ei ole võimu, siis ei oleks ma kandideerimisse sisenenud, mistõttu leian, et presidendil on piisavalt volitusi," märkis Jõks.

"Põhiseadus seab ainult raamid, mida president võib teha või peab tegema, aga iga president täidab oma ametiaja arvestades oma tausta ja eelistus," rääkis Jõks. Tema arvates on presidendil võimalik mõjutab Eesti tulevikku ja arengut nii moraalse kui ka õigusliku võimuga.

Vandeadvokaat sõnas, et Toomas Hendrik Ilves on ametiajal keskendunud väga palju välis- ja julgeolekupoliitikale ning Eesti e-lahenduste tutvustamisele. "See on kõik on olnud tegelikult super," leidis Jõks.

Tabusid võiks rikkuda

Endise õiguskantsler toonitas, et president valitakse riigikogu poolt, mistõttu ei saa tal olla oma koalitsioonilepingut ega poliitilist agendat, sest tal puudub rahvamandaat.

"President saab kõiki võimalikke debatte julgustada, et me ei peaks rahulduma sellega, mis meil praegu on, vaid pigem mingeid tabusid rikkuma ning maksusüsteemi üle vaatama," selgitas Jõks.

Tema sõnul on arutelud maksusüsteemi muutmise osas teretulnud. "Ka president Ilves ütles äsja, et peaksime ära unustama teatud tabuteemad, mida me kindlasti ei puuduta. Väikeses riigis on oluline avatud mõtlemine," lisas Jõks.

Ametis vaid üheks ametiajaks

Jõks on ka öelnud, et kavatseb olla president vaid ühe ametiaja jooksul ning ta kinnitas ka "Terevisioonis", et tegemist on tõsise plaaniga.

"Ma olnud üks periood olnud õiguskantsler ja ma mäletan kui president Ilves tegi mulle ettepaneku jätkata, mäletan neid vihjeid "et, Allar kui sa oleksid natuke paindlikum" ja nii edasi. Ma usun, et sellist põhiseaduslikku ametit saab kõige paremini kanda siis, kui sa oled ühe perioodi, kuna sel juhul ei pea sa mõtlema nii palju lubatuste peale," märkis Jõks.

"Eesti poliitiline kultuur on veel natuke lapsekingades ja taolisi tagatoa kokkuleppeid armastatakse siiski teha," lisas endine õiguskantsler.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: