Jõks: kui presidendil poleks piisavalt võimu, siis ma ei kandideeriks ({{commentsTotal}})

Presidendikandidaadi kandidaat Allar Jõksi ütles, et kui Eesti Vabariigi presidendil poleks tema hinnangul piisavalt põhiseaduslikku võimu, siis ei kandideeriks ta sellele ametikohale. Samas toonitas endine õiguskantsler, et soovib jääda ametisse vaid üheks ametiajaks, kuna nii on ta oma tegevuses vabam.

Hoolimata Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna näilisest toetusest ei tunne eelmisel nädalal presidendivalimiste kampaaniat alustanud Allar Jõks end väga eriliselt. "Vandeadvokaadina ma tean, et kohtuotsust ei ole enne, kui see on jõustunud," märkis Jõks saates "Terevisioon".

"Volikogud, mis võiksid minu kandidatuuri kinnitada, toimuvad alles nädala lõpus ning senimaani tuleb oodata. Kuid ma olen tänulik nende kohtumiste eest, mis seni on olnud, sest need on väga põnevad olnud," märkis Jõks.

Endise õiguskantsleri hinnangul võiksid kõik riigikogu erakonnad talle toetust avaldada, kuna ta pole ühegi poliitilise jõuga seotud ega oma kindlat poliitilist vaatenurka ühes või teises küsimuses. "Olen 15 aasta jooksul erinevaid erakondi vajadusel kritiseerinud aga ka tunnustanud," lisas presidendikandidaadi kandidaat.

Reformierakonnaga saab leida ühisosa

Jõksi sõnul pole tema ja Reformierakonna vahelt n-ö musta kassi läbi jooksnud, kuigi just Jõks toetas Silver Meikarit kurikuulsa rahaskandaali ajal. "Reformierakond ei saa ju öelda, et erakondade rahastamine ei pea läbipaistev olema ning aus poliitika pole oluline. Nad saavad aru, et ma ei kritiseerinud erakonda, vaid teatud hoiakuid ja poliitilist kultuuri," sõnas Jõks.

Vandeadvokaat lisas, et praegugi teeb ta koostööd majandusminister Kristen Michaliga riigiettevõtete juhtimismudeli välja töötamise osas. "Lisaks olen teinud head koostööd Reformierakonna ministrite Hanno Pevkuri ja Keit Pentus-Rosimannusega. Ma arvan, et sellistel juhtudel vaadatakse eriarvamustest mööda ja leitakse ühisosa," kinnitas Jõks.

President võib teostada võimu nii läbi moraali kui ka õiguse

Eesti presidendil nähakse eelkõige esindusfunktsiooni, kuid Allar Jõksi hinnangul on riigipeal suurem võim. "Kui ma arvaks, et vabariigi presidendil ei ole võimu, siis ei oleks ma kandideerimisse sisenenud, mistõttu leian, et presidendil on piisavalt volitusi," märkis Jõks.

"Põhiseadus seab ainult raamid, mida president võib teha või peab tegema, aga iga president täidab oma ametiaja arvestades oma tausta ja eelistus," rääkis Jõks. Tema arvates on presidendil võimalik mõjutab Eesti tulevikku ja arengut nii moraalse kui ka õigusliku võimuga.

Vandeadvokaat sõnas, et Toomas Hendrik Ilves on ametiajal keskendunud väga palju välis- ja julgeolekupoliitikale ning Eesti e-lahenduste tutvustamisele. "See on kõik on olnud tegelikult super," leidis Jõks.

Tabusid võiks rikkuda

Endise õiguskantsler toonitas, et president valitakse riigikogu poolt, mistõttu ei saa tal olla oma koalitsioonilepingut ega poliitilist agendat, sest tal puudub rahvamandaat.

"President saab kõiki võimalikke debatte julgustada, et me ei peaks rahulduma sellega, mis meil praegu on, vaid pigem mingeid tabusid rikkuma ning maksusüsteemi üle vaatama," selgitas Jõks.

Tema sõnul on arutelud maksusüsteemi muutmise osas teretulnud. "Ka president Ilves ütles äsja, et peaksime ära unustama teatud tabuteemad, mida me kindlasti ei puuduta. Väikeses riigis on oluline avatud mõtlemine," lisas Jõks.

Ametis vaid üheks ametiajaks

Jõks on ka öelnud, et kavatseb olla president vaid ühe ametiaja jooksul ning ta kinnitas ka "Terevisioonis", et tegemist on tõsise plaaniga.

"Ma olnud üks periood olnud õiguskantsler ja ma mäletan kui president Ilves tegi mulle ettepaneku jätkata, mäletan neid vihjeid "et, Allar kui sa oleksid natuke paindlikum" ja nii edasi. Ma usun, et sellist põhiseaduslikku ametit saab kõige paremini kanda siis, kui sa oled ühe perioodi, kuna sel juhul ei pea sa mõtlema nii palju lubatuste peale," märkis Jõks.

"Eesti poliitiline kultuur on veel natuke lapsekingades ja taolisi tagatoa kokkuleppeid armastatakse siiski teha," lisas endine õiguskantsler.

Toimetaja: Allan Rajavee



NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.