Jõks: kui presidendil poleks piisavalt võimu, siis ma ei kandideeriks ({{commentsTotal}})

Presidendikandidaadi kandidaat Allar Jõksi ütles, et kui Eesti Vabariigi presidendil poleks tema hinnangul piisavalt põhiseaduslikku võimu, siis ei kandideeriks ta sellele ametikohale. Samas toonitas endine õiguskantsler, et soovib jääda ametisse vaid üheks ametiajaks, kuna nii on ta oma tegevuses vabam.

Hoolimata Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna näilisest toetusest ei tunne eelmisel nädalal presidendivalimiste kampaaniat alustanud Allar Jõks end väga eriliselt. "Vandeadvokaadina ma tean, et kohtuotsust ei ole enne, kui see on jõustunud," märkis Jõks saates "Terevisioon".

"Volikogud, mis võiksid minu kandidatuuri kinnitada, toimuvad alles nädala lõpus ning senimaani tuleb oodata. Kuid ma olen tänulik nende kohtumiste eest, mis seni on olnud, sest need on väga põnevad olnud," märkis Jõks.

Endise õiguskantsleri hinnangul võiksid kõik riigikogu erakonnad talle toetust avaldada, kuna ta pole ühegi poliitilise jõuga seotud ega oma kindlat poliitilist vaatenurka ühes või teises küsimuses. "Olen 15 aasta jooksul erinevaid erakondi vajadusel kritiseerinud aga ka tunnustanud," lisas presidendikandidaadi kandidaat.

Reformierakonnaga saab leida ühisosa

Jõksi sõnul pole tema ja Reformierakonna vahelt n-ö musta kassi läbi jooksnud, kuigi just Jõks toetas Silver Meikarit kurikuulsa rahaskandaali ajal. "Reformierakond ei saa ju öelda, et erakondade rahastamine ei pea läbipaistev olema ning aus poliitika pole oluline. Nad saavad aru, et ma ei kritiseerinud erakonda, vaid teatud hoiakuid ja poliitilist kultuuri," sõnas Jõks.

Vandeadvokaat lisas, et praegugi teeb ta koostööd majandusminister Kristen Michaliga riigiettevõtete juhtimismudeli välja töötamise osas. "Lisaks olen teinud head koostööd Reformierakonna ministrite Hanno Pevkuri ja Keit Pentus-Rosimannusega. Ma arvan, et sellistel juhtudel vaadatakse eriarvamustest mööda ja leitakse ühisosa," kinnitas Jõks.

President võib teostada võimu nii läbi moraali kui ka õiguse

Eesti presidendil nähakse eelkõige esindusfunktsiooni, kuid Allar Jõksi hinnangul on riigipeal suurem võim. "Kui ma arvaks, et vabariigi presidendil ei ole võimu, siis ei oleks ma kandideerimisse sisenenud, mistõttu leian, et presidendil on piisavalt volitusi," märkis Jõks.

"Põhiseadus seab ainult raamid, mida president võib teha või peab tegema, aga iga president täidab oma ametiaja arvestades oma tausta ja eelistus," rääkis Jõks. Tema arvates on presidendil võimalik mõjutab Eesti tulevikku ja arengut nii moraalse kui ka õigusliku võimuga.

Vandeadvokaat sõnas, et Toomas Hendrik Ilves on ametiajal keskendunud väga palju välis- ja julgeolekupoliitikale ning Eesti e-lahenduste tutvustamisele. "See on kõik on olnud tegelikult super," leidis Jõks.

Tabusid võiks rikkuda

Endise õiguskantsler toonitas, et president valitakse riigikogu poolt, mistõttu ei saa tal olla oma koalitsioonilepingut ega poliitilist agendat, sest tal puudub rahvamandaat.

"President saab kõiki võimalikke debatte julgustada, et me ei peaks rahulduma sellega, mis meil praegu on, vaid pigem mingeid tabusid rikkuma ning maksusüsteemi üle vaatama," selgitas Jõks.

Tema sõnul on arutelud maksusüsteemi muutmise osas teretulnud. "Ka president Ilves ütles äsja, et peaksime ära unustama teatud tabuteemad, mida me kindlasti ei puuduta. Väikeses riigis on oluline avatud mõtlemine," lisas Jõks.

Ametis vaid üheks ametiajaks

Jõks on ka öelnud, et kavatseb olla president vaid ühe ametiaja jooksul ning ta kinnitas ka "Terevisioonis", et tegemist on tõsise plaaniga.

"Ma olnud üks periood olnud õiguskantsler ja ma mäletan kui president Ilves tegi mulle ettepaneku jätkata, mäletan neid vihjeid "et, Allar kui sa oleksid natuke paindlikum" ja nii edasi. Ma usun, et sellist põhiseaduslikku ametit saab kõige paremini kanda siis, kui sa oled ühe perioodi, kuna sel juhul ei pea sa mõtlema nii palju lubatuste peale," märkis Jõks.

"Eesti poliitiline kultuur on veel natuke lapsekingades ja taolisi tagatoa kokkuleppeid armastatakse siiski teha," lisas endine õiguskantsler.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Anett Kontaveit

Haigena mänginud Kontaveit: enesetunne on väga halb

Hiinas Guangzhous peetaval 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril langes Eesti esireket, turniiril 3. asetatud Anett Kontaveit (WTA 31.) teises ringis konkurentsist välja, kaotades austraallanna Lizette Cabrerale (WTA 153.) 0:6, 5:7.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: