Kümnete koolide töökuulutused tekitavad võltsi mulje pedagoogipõuast
Igal kevadel ilmub ridamisi tööpakkumisi õpetajate leidmiseks ja see võib tekitada tunde, et Eestist on pedagoogid kohe otsa lõppemas, tegelikkuses on aga suure osa kuulutuste põhjuseks nõue ka paari ainetunni täitmiseks avalik konkurss välja kuulutada.
Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver selgitas ERRi raadiouudistele, et ka juhul, kui koolis on vaja anda kaks poiste tööõpetuse tundi, peab selleks tegema avaliku konkursi, kuigi majas on olemas inimene, kes on valmis koormuse endale võtma.
"Selliseid otsepakkumisi teha ei saa ja seetõttu see moonutab oluliselt ka tegelikku vajadust, meil jääb kevaditi tunne, just nagu oleks väga palju õpetajaid puudu," ütles ta.
Läänemaa koolides praegu tõsist õpetajatekriisi ei ole. Kõik kohad on enam-vähem täidetud, kuid eriti reaal- ja loodusainete puhul on varasematel aastatel olnud töötajate leidmine väljakutse ja seda eriti väiksemates koolides. Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber sõnas, et keeruliseks tegi selle ka asjaolu, et pole võimalik pakkuda täiskoormust, mida noor ja pere ülalpidav õpetaja vajab.
"Põhikooli kolmas aste on selline vanus, kus on tunde paar tükki nädalas. Kui paralleelklassi pole, jääb koormus õpetajale väga väikeseks. Oleks hea, kui on mitme eriala inimene, et kui on loodusained, siis ta ongi võimeline õpetama geograafiat, keemiat ja bioloogiat. Siis oleks täiskoht pakkuda," lausus Sõber.
Mikiveri sõnul on sellele probleemile tulevikus leevendust loota, sest Eestis panustatakse õpetajahariduses järjest enam mitmekesisusele. Lisaks võiksid olemasolevad õpetjad mõelda täiendkoolitustele, kus nad omandaksid veel mõne aine õpetamise oskuse.
"Näiteks tuues Soome õpetajakoolituse, mis on ju väga mainekas, siis seal ei lõpeta keegi õpetajaks õppimist, ilma et tal oleks kompetents anda vähemalt kaht ainet," märkis ta.
Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu sõnul on Läänemaa hariduse jaoks tõsine probleem hoopis puudus tugispetsialistidest nagu logopeedid.
"Puudu on neid olnud meil juba viimastel aastatel, aga sel aastal on otsustanud üsna mitu logopeedi minna väljateenitud pensionile ja neist jäävad augud on väga sügavad," nentis ta.
Vaarpuu sõnul on logopeedide leidmine aineõpetajatest keerulisem ka selle tõttu, et täiskohaga töötades jääb nende palganumber sageli mitmesaja euro võrra väiksemaks kui õpetajal.
Eesti üldhariduskoolides töötab praegu 14 400 õpetajat, 43 protsenti nendest osakoormusega.
Toimetaja: Karin Koppel