Kümnete koolide töökuulutused tekitavad võltsi mulje pedagoogipõuast ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Igal kevadel ilmub ridamisi tööpakkumisi õpetajate leidmiseks ja see võib tekitada tunde, et Eestist on pedagoogid kohe otsa lõppemas, tegelikkuses on aga suure osa kuulutuste põhjuseks nõue ka paari ainetunni täitmiseks avalik konkurss välja kuulutada.

Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver selgitas ERRi raadiouudistele, et ka juhul, kui koolis on vaja anda kaks poiste tööõpetuse tundi, peab selleks tegema avaliku konkursi, kuigi majas on olemas inimene, kes on valmis koormuse endale võtma.

"Selliseid otsepakkumisi teha ei saa ja seetõttu see moonutab oluliselt ka tegelikku vajadust, meil jääb kevaditi tunne, just nagu oleks väga palju õpetajaid puudu," ütles ta.

Läänemaa koolides praegu tõsist õpetajatekriisi ei ole. Kõik kohad on enam-vähem täidetud, kuid eriti reaal- ja loodusainete puhul on varasematel aastatel olnud töötajate leidmine väljakutse ja seda eriti väiksemates koolides. Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber sõnas, et keeruliseks tegi selle ka asjaolu, et pole võimalik pakkuda täiskoormust, mida noor ja pere ülalpidav õpetaja vajab.

"Põhikooli kolmas aste on selline vanus, kus on tunde paar tükki nädalas. Kui paralleelklassi pole, jääb koormus õpetajale väga väikeseks. Oleks hea, kui on mitme eriala inimene, et kui on loodusained, siis ta ongi võimeline õpetama geograafiat, keemiat ja bioloogiat. Siis oleks täiskoht pakkuda," lausus Sõber.

Mikiveri sõnul on sellele probleemile tulevikus leevendust loota, sest Eestis panustatakse õpetajahariduses järjest enam mitmekesisusele. Lisaks võiksid olemasolevad õpetjad mõelda täiendkoolitustele, kus nad omandaksid veel mõne aine õpetamise oskuse.

"Näiteks tuues Soome õpetajakoolituse, mis on ju väga mainekas, siis seal ei lõpeta keegi õpetajaks õppimist, ilma et tal oleks kompetents anda vähemalt kaht ainet," märkis ta.

Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu sõnul on Läänemaa hariduse jaoks tõsine probleem hoopis puudus tugispetsialistidest nagu logopeedid.

"Puudu on neid olnud meil juba viimastel aastatel, aga sel aastal on otsustanud üsna mitu logopeedi minna väljateenitud pensionile ja neist jäävad augud on väga sügavad," nentis ta.

Vaarpuu sõnul on logopeedide leidmine aineõpetajatest keerulisem ka selle tõttu, et täiskohaga töötades jääb nende palganumber sageli mitmesaja euro võrra väiksemaks kui õpetajal.

Eesti üldhariduskoolides töötab praegu 14 400 õpetajat, 43 protsenti nendest osakoormusega.

Toimetaja: Karin Koppel



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: