Galerii: tervishoiutöötajad tulid täna patjadega tööle ({{commentsTotal}})

{{1464682909000 | amCalendar}}

Arstid ja õed korraldavad täna padjaga tööle tulemise päeva, et aktsiooniga tuletada riigikogulastele meelde meedikute rasket igapäevast tööd.

Aktsiooni korraldaja, Tartu arst Kuido Nõmm ütles, et algatust ärgitas korraldama reformierakondlase Igor Gräzini padjaga riigikogu ööistungile ilmumine ja sotsiaaldemokraadi Marianne Mikko veendumus, et meedikute 24-tunnised vahetused ei ole võrreldavad riigikogu liikmete raske tööga.

Facebookis on padjaga tööle tulemise grupiga liitunud üle 4400 inimese. Kuido Nõmme sõnul pööratakse aktsiooniga tähelepanu Eesti tervishoiu puudulikule rahastamisele.

Nõmm ütles Maarjamõisa haigla ette kogunenud meditsiinitöötajatele, et arstiabi on krooniliselt alarahastatud, arstid on väsinud ja kavandatava töölepingu seaduse muutmisega tahab valitsus legaliseerida üle mõistuse suure valveaja. See tähendaks tema sõnul, et ületundide tegemine muutuks reegliks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Soovime tõmmata tähelepanu meditsiinitöötajate rasketele töötingimustele, suurele ülekoormusele ja valitsuse soovile neid töötingimusi veelgi halvendada seadusemuudatusega, mis võimaldab meedikuid veelgi rohkem tööle rakendada," selgitas Nõmm.

Tervishoiu kogukulu osa sisemajanduse kogutoodangust oli 2014. aastal Eestis 6,4 protsenti. Euroliidu maades keskmiselt aga 10 protsenti.

Kuula ka Eeva Esse intervjuud Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini arsti ja aktsiooni eestvedaja Kuido Nõmmega!

 

 

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: