Kolm müüti sotsioloogiast ({{commentsTotal}})

Märtsi lõpus jõudis uudistesse info Tartu ülikooli eelarvesüsteemist ja ebaselgusest raha jagamisel erialade vahel. Seoses sellega on üles kerkinud küsimus sotsiaalteaduste väärtusest ja vajalikkusest ühiskonnas. Otsustasime sotsioloogiatudengitega purustada mõned müüdid, mis meie eriala ja ka sotsiaalteadusi laiemalt saadavad.

Müüt 1 – Sotsioloogia õpetab vaid hämamist

Fakt – Sotsioloogia võimaldab mõista ühiskonna toimimist ja pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele

Sotsioloogia õpetab mõistma meie endi käitumist, inimühiskonna toimemehhanisme, sotsiaalset reaalsust ja ühiskondlikke nähtusi. Sotsioloogia näeb indiviidi, teda ümbritsevat ja tema kogemusi kui üht kildu kaleidoskoobi kogupildist ning võimaldab mõista, miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad: näiteks kuidas rikaste käitumine erineb vaeste käitumisest, kuidas tõrjutute väärtushinnangud erinevad võimupositsioonil olevate omadest jne.

Samuti aitab sotsioloogia mõista institutsioonide mõju ühiskonnas - me saame näiteks uurida, kuidas suhtuvad inimesed politseisse, milline on olnud peremudelite muutus ajas, kuidas vanemate haridustase mõjutab laste hakkamasaamist edasises elus.

Kõigi nende nähtuste uurimise tulemusel saavad sotsiaalteadlased teha reaalseid ettepanekuid, kuidas ühiskondlikke probleeme lahendada. Näiteks on sotsioloogid panustanud vägivallatsejatele mõeldud sekkumisprogrammide loomisse, vaesuse vähendamiseks mõeldud sotsiaalpoliitikate väljatöötamisse ning vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste arendamisse.

Ühiskondlikud nähtused on komplekssed ning seosed omavahel läbipõimunud, kuid trendide ja mustrite tundmaõppimine võimaldab pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele ja seeläbi parandada elukeskkonda.

Müüt 2 – Sotsioloogia on pseudoteadus

Fakt – Sotsioloogia kasutab teaduslikke meetodeid ühiskondlike protsesside seletamiseks

Nagu iga teine teadus, tegeleb ka sotsioloogia kirjeldamise, seletamise ja prognoosimisega. Õppides tundma ühiskondlikku käitumist, inimestevahelisi erinevusi ja sarnasusi, õpime nägema ka erinevate nähtuste põhjuseid.

Sotsiaalteaduste eripärana võib tuua välja asjaolu, et erinevate mõjutegurite rohkusest ja mitmekesisusest tulenevalt ei saa sageli nähtuse A ja nähtuse B vahel esile tuua 100 protsenti kindlaid põhjuslikke seoseid. Näiteks rahvuselise palgalõhe puhul on oluline uurida, kas ja kuivõrd suures osas on lõhe põhjuseks diskrimineerimine, vähemusrahvuste esindajate keeleoskus ja erinev väärtussüsteem või hoopiski mõni muu tegur.

Siiski on võimalik ka keerulistele nähtustele pakkuda seletusi, mis aitavad üles leida probleemkohad ning võimalikud lahendused. Selleks kasutavad sotsiaalteadlased statistilisi meetodeid, intervjuusid, tekstianalüüsi ja palju muid vahendeid. Uuringutest saadud tulemused on kinnitatud faktide ning teoreetiliste seletustega.

Seega ei ole tegemist n-ö õhust võetud mõtetega, vaid tõestatud seisukohtadega, mistõttu võib sotsioloogiat näha kui mõtteviisi, mis õpetab lisaks kriitilisele ja analüütilisele mõtlemisele nägema ka ühiskondlike nähtuste süvakihte.

Müüt 3 – Sotsioloogia lõpetanud on tulevased töötud

Fakt – Sotsioloogia eriala lõpetanud leiavad kergesti tööturul sobiva positsiooni

Üldlevinud arvamusele vastupidiselt näitab Tartu Ülikooli 2010. aasta vilistlasuuring, et vaid 2% sotsiaalteaduskonna lõpetanutest olid uuringu hetkel töötud. Kusjuures 80% sotsioloogia magistriõppe lõpetanutest töötab erialasel töökohal.

Töökoha leidmist õpingute lõppedes toetavad omandatud oskused, mis võimaldavad töötada väga erinevatel ametikohtadel, näiteks andmeanalüütiku, projektijuhi, riigiametniku, linnaplaneerija, uuringute korraldaja ja uuriva ajakirjanikuna. Kusjuures andmeanalüütik on Forbes’i andmetel 2016. aastal ihaldusväärseim töökoht, millel on kõige enam tulevikuväljavaateid.

Lisaks aitab töö leidmisele kaasa asjaolu, et enamik sotsiaalteadust õppivatest tudengitest omandab erialase töökogemuse juba õpingute vältel praktikaainete raames.

Kas ja milleks on sotsiaalteadused vajalikud?

Kokkuvõtvalt soovime öelda, et sotsiaalteadused on ühiskonnale sama vajalikud kui reaalteadused. Kõrghariduse omandamine toob kasu nii indiviidile kui ka ühiskonnale üldisemalt, sest parandab inimese võimalusi tööturul ja suurendab nende inimeste hulka, kes suudavad analüüsida ühiskonnas toimuvat ja pakkuda lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Ühiskonnateadlastena toetame TÜ üliõpilaskonna ja ühiskonnateaduste instituudi ettepanekuid, mis muudaks ülikooli rahastussüsteemi läbipaistvamaks ja võrdsemaks.

Artikkel on kirjutanud Angela Ader, Eleri Lillemäe, Eveliis Padar ja Virve Kass sotsioloogiaüliõpilaste liidust.



Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.
Savisaare ja Toomi valimisliitu esialgu ei tule

Edgar Savisaare toetajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, mis algselt oli mõeldud uue valimisliidu tutvustamiseks. Selgus aga, et praegu nimekirja ei tule ja nädala jooksul proovitakse Jüri Ratasega läbi rääkida. Valimisnimekiri ise on juba valmis.

Uuendatud: 21:30 
Küberrünnaku tõttu on kõik Ehituse ABC poed suletud.Küberrünnaku tõttu on kõik Ehituse ABC poed suletud.
Rahvusvahelise küberrünnaku tõttu suleti kõik Ehituse ABC poed

Ulatuslik rahvusvaheline küberrünnak, mis sai alguse nädala algul, on jõudnud otsapidi ka Eestisse: Ehituse ABC kõik poed suleti kolmapäeval, kuni küberrünnakust häiritud süsteemid taas tööle saadakse.

Uuendatud: 18:34 
M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics