"Arvevabrikante" süüdistatakse kahe miljoni euro suuruses maksupettuses ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Prokuratuur esitas viiele inimesele süüdistuse kuulumises kuritegelikku ühendusse, mis aitas nn arvevabrikuga kaasa vähemalt kahe miljoni euroni ulatunud maksupettusele.

Süüdistuse kohaselt olid Vladimir (60), Dmitri (38), Aleksandr (56), Sergei (43) ja Arkadi (66) kuritegeliku ühenduse liikmed, mis pakkus alates 2011. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta veebruarini Tartus ja Tallinnas ettevõtetele nn arvevabriku teenust ning aitas neil sellega käibemaksu tasumisest kõrvale hoida, ütles prokuratuuri pressiesindaja Arno Põder ERR.ee-le.

Samas kriminaalasjas on esitatud süüdistus maksukuriteos või sellele kaasaaitamises veel neljale inimesele ja ühele ettevõttele. Harju maakohus alustas kriminaalasja arutamist üldmenetluses eile ja istungid kestavad praeguse plaani järgi kuni aasta lõpuni.

Eeluurimisel kogutud andmetel kaasati arvevabriku skeemi kokku 18 varifirmat, mida formaalselt juhtisid variisikud, aga mis tegelikult olid kuritegeliku ühenduse kontrolli all. Samuti kasutati kahtluste hajutamiseks kolme puhverfirmat, millel oli olemas ka reaalne majandustegevus.

Süüdistuse järgi väljastasid vari- ja puhverfirmad "arvevabriku teenust" kasutanud ettevõtetele fiktiivseid arveid, mille alusel tegid ettevõtted nende pangakontodele rahaülekandeid.

Fiktiivseid arveid oma raamatupidamises kasutades oli ettevõtetel võimalik maha arvata sisendkäibemaksu ja vähendada nii riigile tasutavat maksusummat. Maksudest hoidunud ettevõtted tegutsesid peamiselt ehituse, sõidukite rendi, metallkonstruktsioonide tootmise ning romukulla ja väärisesemete kokkuostu valdkonnas.

Süüdistuse kohaselt võtsid kuritegeliku ühenduse liikmed osa varifirmadele laekunud rahast välja sularahana ja osa kandsid teistele pangakontodele. Seejärel toimetati enamik rahast ringiga tagasi maksudest hoiduvate ettevõtete kätte.

Põhja ringkonnaprokuröri Stella Veberi sõnul oli süüdistatavate tegevus uurimisandmeil väga põhjalikult läbi mõeldud. "Variisikuid viidi ka arvevabriku "klientide" objektidele, et nad oskaksid vajadusel ettevõtete tööd ja tehingute üksikasju uurijatele kirjeldada. Samuti kasutati erinevaid konspiratsioonivõtteid. Sellest hoolimata õnnestus koguda süüdistuse esitamiseks piisavalt tõendeid," märkis prokurör.

Süüdistuse põhjal jätsid vähemalt viis ettevõtet sellise skeemi abil riigile aasta jooksul tasumata kokku 2,03 miljonit eurot käibemaksu.

"Arvevabriku" abil toime pandud maksukuriteos on süüdistus esitatud OÜ-le Goldimex ja selle juhatuse liikmele Andreile (37), samuti Borissile (36) ja Maksimile (37), kes kuulusid kahe praeguseks likvideeritud ettevõtte juhatusse. Maksukuriteole kaasaaitamises süüdistatakse Ljubovi (59), kes oli skeemis puhverfirmana kasutatud ettevõtte juhatuse liige.

Kohus on arestinud võimaliku konfiskeerimise tagamiseks ettevõtete kontodel ligi 100 000 eurot, neli sõiduautot ja kümnete tuhandete eurode väärtuses kuldmünte.

Maksu- ja tolliameti (MTA) uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul teeb selliste kuritegelike ühenduste tegevuse võimalikuks ettevõtted, kes on valmis "arvevabriku teenust" kasutama.

"Tegelikkuses on aga suur tõenäosus, et ka hästitoimiva maksupettuse võrgustiku osalised pannakse oma tegevuse eest vastutama, mida ei kaalu üles ka ajutiselt saadud maksuvaba sularahakäive. Lisaks sellele, et konfiskeeritakse isikute kuritegelikust tegevusest saadud tulu, nõutakse tasumata maksud sisse ettevõtetelt, kes arveveskit kasutades need tasumata jätsid," selgitas Kuus.

Kriminaalasja uuris MTA ja uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur, kuid kohtus esindab riiklikku süüdistust Põhja ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: