Kohus: haridusministeerium peab Tallinna taotlust õppetegevuse rahastamises uuesti vaagima ({{commentsTotal}})

Klass
Klass Autor/allikas: PP/Scanpix

Tartu halduskohus rahuldas Tallinna linna kaebuse haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) vastu ning pani ministeeriumile kohustuse uuesti vaagida linna taotlust erivajadustega õpilaste õppetegevuse finantseerimiseks.

Kohus tühistas HTM-i 2014. aasta 22. juuli kirja, millega jäeti rahuldamata linna sama aasta 14. mai taotluse hariduslike erivajadustega õpilaste õppetegevuse finantseerimiseks 1. septembrist 2010 kuni 31. detsembrini 2013 ja 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014 tekkivate kulude katteks kokku 7 933 334 eurot.

Kohtuotsusega kohustub HTM nimetatud linna taotluse uuesti lahendama, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.

Pooled vaidlesid kohtus selle üle, kuidas tõlgendada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätet, et hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli.

Seaduse järgi tagab riik koolide asutamise ja pidamise nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

Halduskohus leidis, et kohtumenetluses on tõendatud riigi kohustus eraldada raha eelnimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koolide ülalpidamiseks.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kohustab kohalikku omavalitsusüksust hariduslike erivajadustega õpilastele vajadusel koolid luua. Riigikohus on oma varasemas otsuse leidnud, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus määratleb hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud koolide asutamise ja ülalpidamise riigi ülesandena.

Samas märkis riigikohus, et kuigi samast seadusest tuleneb riigi kohustus vastavate haridusasutuste asutamiseks ja ülalpidamiseks, ei tulene piiranguid hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud koolide asutamiseks munitsipaalkoolidena või erakoolidena.

Eesti hariduse infosüsteemi järgi on praegu Eestis hariduslike erivajadustega õpilaste koole kokku 36 ning Tallinna linnas oli 2014/2015 õppeaastal üks riigiomanduses, kuus munitsipaalomanduses ja kaks eraomanduses olevat erikooli.

Tallinnas on hariduslike erivajaduslike õpilastele riigi peetav erikool Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool. Koolis on klassid tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ja väikeklassid autismi spektri häiretega ning aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega õpilastele. Koolis on õppekohti 70 õpilasele.

Hariduslike erivajadustega õpilasi Tallinna munitsipaalkoolides on kohtuistungi aja seisuga 1416. Kaebusest nähtuvalt ei ole seega tegemist kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest väikese osa moodustava kuluga.

Halduskohus leidis, et lubamatu ja õigusvastane on olukord, kus hariduslike erivajadustega õpilaste õppe tagamine sõltub lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse suutlikkusest.

Riigikohus on oma varasemas otsuses rõhutanud, et sotsiaalselt olulise riikliku ülesande täitmiseks tuleb vajalikud vahendid eraldada õigeaegselt ja viisil, mis ei sea ülesande täitmist sõltuvusse konkreetse kohaliku omavalitsuse finantsvõimekusest.
Hariduslike erivajadustega õpilaste koolide rahastamine peaks olema riigi ja kohaliku omavalitsuse ühine ülesanne. Kohtu hinnangul ei ole aga riik antud asjas omapoolset ülesannet täitnud.

Halduskohtu otsus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 30 päeva jooksul

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles ERR.ee-le, et Tallinna linn on mitu korda pöördunud haridus- ja teadusministeeriumi poole, et lahendada hariduslike erivajadustega laste õppe rahastamise probleem.

"Meie eesmärk oli jõuda omavahel kokkuleppele, et riik asuks täitma talle seadusega pandud kohustust, mida siiani on täitnud Tallinna linn. Paraku ei soovinud ministeerium teemat sisuliselt arutada ja probleemi lahendada ning linn oli sunnitud kohtu poole pöörduma. Sellega väljendab riik üksnes oma küünilist ja ükskõikset suhtumist erivajadustega õpilastesse," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul kipub ajalugu kahetsusväärselt korduma ning sarnaselt hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamist puudutava kohtuvaidlusega käis Tallinna linn neli aastat kohtus ka erakoolide rahastamise asjus.

Abilinnapea märkis, et hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolide järele nõudlus kasvab aasta-aastalt, näiteks 2014. aastast on Tallinna koolides haridusliku erivajadusega õpilaste arv kasvanud 12 protsenti.

Ministeerium kaebab otsuse edasi

Haridusministeeriumist öeldi ERR.ee-le, et tegu esimese astme kohtu jõustumata otsusega, mille riik kaebab edasi.

Ministeerium rõhutas seejuures, et samalaadses kaasuses Tartu linnaga tegi aprilli alguses kohus vastupidise otsuse ning andis õiguse ministeeriumile.

Kohus osutas siis, et omavalitsused võivad vabatahtlikult ka erivajadustega laste koole pidada ning riik ei peale neile need kulusid hüvitama. Riik peab ise HEV-koole ja tagab sellega HEVidele õppekohtade olemasolu üle Eesti.

Tallinna otsuse osas on ministeeriumi seisukoht, et riik on hariduslike erivajadustega (HEV) lastele üle Eesti õppimisvõimalused taganud. See ei takista kohalikke omavalitsusi ka ise oma HEV-lastele eraldi koole pidamast.

"Riik annab omavalitsustele nende laste eest ka haridustoetust suuremas määras kui tavalaste eest. Küll ei tähenda see, et riik peab omavalitsuste peetavate HEV-koolide kõik kulud kinni maksma. Sel põhjusel ei nõustu ministeerium kohtu seisukohaga ning kaebab otsuse edasi," öeldi ministeerimist.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: