Kuido Nõmm: kaks suurt punkti said täidetud, kuid meedikute põhiprobleem jääb ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmm

Kuido Nõmm ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tänase "padjasõjaga" said täidetud kaks suurt punkti - töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski võttis tagasi seadusemuudatused ja Marianne Mikko vabandas oma väljaütlemiste pärast.

Samas tõdes ta, et meedikute põhiprobleem jääb. "Meie põhiprobleem on ikkagi meditsiinisüsteemi krooniline alarahastatus. Kui Euroopa Liidus keskmine protsent sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mida tervishoiule kulutatakse, on 10, OSCE-s on see 12, siis Eestis 2014. aasta seisuga 6,4 protsenti. Sellest tulenevalt kõik meie probleemid alguse saavad," rääkis Nõmm.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) märkis, et tänane meedikute aktsioon oli silmapaistev.

Aktsiooni päästikuks sai riigikogu liikme Marianne Mikko arvamus, et riigikogulase öötööd meditsiinitöötaja öövalvega võrrelda ei saa, kuna seadusemuudatuse puhul peab saadiku tähelepanu täielikult fokusseeritud olema.

Pikhof kommenteeris, et tegelikult ei arva tema hinnangul keegi, et arstid ja õed teevad milleski hinnaalandust. "Nad töötavad ikkagi ennastsalgavalt ja nende töö väärib palju suuremat palka kui nad täna saavad. Õed ja hooldajad on eriti alarahastatud," rääkis ta.

"Kui räägime palkadest, siis loomulikult palgad peavad tõusma ja ka tõusevad, aga olen igati nõus ka väljaöelduga, et meil on haigekassas raha täna vähe ja tegelikult on aastaid tegemata töö, et riigieelarve muudest vahenditest raha tervishoidu juurde tuua. Tervishoiuteenused kallinevad, ravijärjekorrad on pikenenud, samuti on vaja palkasid tõsta. Täna oleme olukorras, kus Jevgeni Ossinovski pöördub valitsuse poole memorandumiga, kus soovib lisaraha saada riigieelarvest, muidu lihtsalt ei tule välja," lisas ta.

Tervishoiutöötajad ei jõudnud täna tööandjatega riikliku lepitaja juures kokkuleppele ja nende sõnul ühtki ettepanekut meedikutele ei tehtud.

Pikhof selgitas, et kui sügisel on riigieelarve seisud täpsemini teada, siis kollektiivläbiäräkimised jätkuvad, seda nii töö- ja puhkeaja osas kui ka palkade osas.

Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles, et pole välistatud, et tänane protest võib kasvada ka streigiks.

Kuido Nõmm ütles, et esialgu pole kavas minna protestidega edasi.

"Ootame ära millised on tulemused läbirääkimistel. Loomulikult oleme valms ka tõsisemateks ettevõtmisteks. Nagu ajalugu on näidanud, meedikud on juba ühe korra streikinud ja kui kokkuleppele ei jõuta, on valmis seda veel tegema," kinnitas ta.

Ta lisas, et ei ole nõus sellega, et kogu lugu taandatakse meedikute palkadele.

"Mitte ainult palkades pole küsimus, vaid terivshoiuteenuste kättesaadavuses, meie võimes neid osutada. Meie oskused ja teadmised võivad olla, aga kui raha pole, siis neid teenuseid osutada ei saa," sõnas ta.

"Juba praegu on kättesaadavus võrreldes aastatagusega langenud. Praegu on juhtumeid, kus aetakse infarktieelses seisundis inimesed koju, sest plaaniliseks tegevuseks raha pole. Kui inimene saab infarkti, alles siis tekib erakorraline vajadus ja siis raha leitakse. See pole normaalne tegevus. Meie meedikutena ei saa sellega nõus olla, meie asi on ka patsientide eest seista ja sellega me tegeleme," rääkis Nõmm.

Toimetaja: Merili Nael



Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema