Madise: Eesti seaduses on liialt palju tarbetuid norme ({{commentsTotal}})

Õiguskantsler Ülle Madisele teeb muret poliitikute plaan muuta seaduste loomise ja riigikogu tööd nii, et rahvaesindajad vaid ilma sisulise aruteluta kinnitaksid valitsuse plaanid. Lisaks sellele märkis õiguskantsler, et viimasel ajal on hakatud kirjutama seadusi ilustamise pärast ümber, kuid see on muutnud reeglid keerukamaks ning raskesti mõistetavaks.

Ülle Madise tõdes saates "Terevisioon", et viimastel aastatel on välja kujunenud olukord, kus valitsus ootab riigikogult oma tahte kinnitamist, mitte seaduse sisulist analüüsi ja muutmist. "Üks õiguskantsleri ülesannetest ongi seda kuue osaga võrrandit, kuhu kuuluvad riigikogu, president, valitsus, kohus, õiguskantsler ja riigikontroll, hoida tasakaalus," selgitas Madise.

"Nii pea, kui tuleb jälle signaal, et õigusloome ametnikud proovivad näiteks isekeskis tekitada mingeid mõõdikuid või analüüsivad riigikogus tehtud seadusemuudatusi negatiivses valguses, siis on õiguskantsleri roll siin vahele astuda," märkis Madise.

Samas on õiguskantsleri hinnangul valitsuse plaan õigusloome mahtu vähendada üpris mõistlik, sest praegu on Eestis juba liiga palju õigusnorme. "Igas seaduses on palju norme, mis näitavad lubatut ja keelatut. Minu arvates on neid norme tänaseks liiga palju," nentis Madise.

Õiguskantsleri sõnul on õigusnormide otstarbekuse hindamisel väga lihtne nn rusikareegel. "Kui on mingisugune uus norm, millega kõik on nõus, siis pole seda tegelikult vaja, sest sellisel juhul sujub elu niisamagi. Kuid on mõned kohad, kus tuleb juhtida tähelepanu sellele, et tegelikkus kujuneb vastupidiseks soovitule," selgitas Madise.

Teadlikkuse kasvades võivad äriühingute nõukogud jääda hõredamaks

Ta tõi näiteks riigi äriühingute nõukogude liikmete vastust puudutavad õigusnormid. "Äriseadustikus on selle kohane paragrahv täiesti olemas, et kui liige jätab mõistliku ettevõtja hoolsusega oma töö tegemata ja kontrolli näiteks lepinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, siis ta on jäänud oma töö tegemata ning kui sellest tekib kahju riigile, siis vastutab ta oma varaga," rääkis Madise.

"Kui keegi arvab, et riigi äriühingutes tuleks nõukogu liikmeid panna vastutama kuidagi teisiti ja luua selleks uue õigusnormid, siis tõenäoliselt see ei aita ja sel juhul tuleks rakendada norme, mis meil juba olemas on," leidis õiguskantsler.

Tänu eelpool kirjeldatud normile, mille osas on teadlikkus kasvanud, võib Ülle Madise sõnul nõukogude read hakata hõrenema. "Need, kes vastutada ei soovi või ei jaksa, eks need siis sealt ka lahkuvad," arvas Madise.

Seadus peab olema mõistetav

Ühtlasi märkis ta, et viimastel aastatel on hakatud seadusi lihtsalt ilu pärast ümber kirjutama. Kuid selle protsessi käigus tekivad vead ning sätteid kirjutatakse tegelikult keerukamaks, millest Madisel on erakordselt kahju.

"See sama hiljutine naeruväärne juhtum, mis puudutab kõik puhuvad kontrolli, mille raames me tahame kõik kiiresti ära puhuda ja edasi sõita. Et selle raames tuleks igal ühele lugeda ette purjus juhi õigused. No kuulge, see on täiesti aru lage ja mitte kunagi ei ole kellelgi olnud mõtet teha inimeste õiguste kaitseks mõeldud menetlusreeglitest teha mingit kulukat tsirkust," möönis Madise.

Seaduste keerukamaks kirjutamise juures kasutavad õigusloomeametnikud tihti ka juristide salakeelt, mis kõrvalseisjale jääb arusaamatuks, kuid Madise rõhutas, et kui dokument on suunatud laiemale avalikkusele, siis peaksid ametnikud sisustama selle kõigile arusaadavas keeles.

"Sa pead suutma valida sõnad, mille tulemusel on asi selge./.../ Kelle kohta seadus käib peaksid saama ilma kõrvalise abita sellest arusaama," toonitas Madise. Ta lisas, et on õiguskantslerina korduvalt sattunud sätetele, mille autorid isegi ei tea muudatuse otsest mõju, ja selle asemel oodatakse, et asjad loksuvad ise paika.

"Õigusriigis see asi nii ei käi. Kui sa teed uue reegli, siis parlamendisaadikutel on põhiseaduslik kohustus küsida, kuidas see norm igapäevast elu muudab. Kui selget vastust ei tule, siis tuleb töötada nii kaua kuni on selge, mis saab olema keelatud ja lubatud," rõhutas Madise.

Toimetaja: Allan Rajavee



hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.